Aianõu: nii saad teada, kui happeline on muld sinu aias

Sirje Tooding
TM Kodu & Ehitus
TM Kodu & Ehitus annab head nõu, kuidas koduaias mulla happelisust määrata | Shutterstock

Miks mõnes koduaias kasvavad taimed suurepäraselt, teises aga keskmiselt või lausa kiratsevad? Muidugi sõltub aiataimede hea kasv aedniku hoolsusest, kuid mõnikord ei edene ka hoolsal kasvatajal kõik hästi. Ühes aianurgas kasvavad sama liiki taimed hoopis paremini kui sama hoolduse korral veidi eemal. Põhjuseks võivad olla mulla erinevad omadused. Eesti mullad on mitmekesised ning erinevus võib avalduda ka ühes aias.

Taimede kasvu mõjutavad mulla koostis ning happesus, veeolud, reljeef jm. Niiskust ja kallakut saab vaatlemisel määrata. Mulla liivasemat või savisemat koostist oskavad aiapidajad samuti ise hinnata. Happesuse määramine on küll keerukam, kuid seda on võimalik ka kodustes tingimustes välja selgitada. Mulla aktiivset happesust põhjustavad mullalahuses olevad vabad vesinikuioonid, nende kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni. Happesuse peamine allikas on taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisel moodustunud orgaanilised happed ja süsihape. Happeid ilmub mulda ka mitmesuguste keemiliste reaktsioonide tulemusel.

Enamik kultuurtaimi eelistab nõrgalt happelist (pH 5,6–6,5) või neutraalset (pH 6,6–7,2) mulda. Tavaliselt ei talu nad mulla reaktsiooni üle pH 9 ja alla pH 3,5. Väiksemad kõrvalekalded ei põhjusta kohe taimede hukkumist. Nii nagu inimlapsel on halbades tingimustes ebamugav ning kimbutama hakkavad haigused, on ka aiataimedel liiga happelises või leeliselises keskkonnas kasv häiritud. Kui see või teine mõjub pikemaajaliselt, ei saa nautida lilleilu ja tarbetaimede saakki jääb kesiseks.

Kõrge happesuse kaudne mõju taimedele seisneb selles, et põhjustab mullas kasulike mikroorganismide asemel mitmesuguste haigusi tekitavate mikroorganismide arenemist. Mulla liigne happesus takistab taimede ainevahetust ja kasvu, eriti noores eas. Mõnede kultuurtaimedega (liblikõielised jt) koosluses elavate mügarbakterite elutegevus lakkab peaaegu täielikult happelises keskkonnas (pH alla 5,6). Lämmastikuringes tähtsat osa etendav nitrobakter vajab neutraalset või leeliselist keskkonda, järelikult happelises mullas on märgatavalt vähem looduslikult mulda sattuvat lämmastikku. Mullas toimetavad kasulikud vihmaussid eelistavad neutraalseid või nõrgalt happelisi muldi, happelises mullas jääb nende arvukus kesiseks. Happelisele mullale vastupidine, liiga leeliseline muld (paepealsetel aladel) on samuti probleem. See pidurdab mikroorganismide tegevust ja taimede toitainete, eriti fosfori, omastamine on takistatud.

Võta mullaproov

Mullaproovi võib lasta võtta spetsialistil ja seejärel laboratooriumis analüüsida. Agrokeemia laboris tehakse mullast vajadusel põhjalik analüüs – seda võiks tõepoolest aiamullast hea ülevaate saamiseks tellida. Kuid aednik saab mulla happesuse piisavalt täpselt määrata koduaias ka ise. Selleks on mitmeid võimalusi ning seda on päris huvitav teha.

Tavaliselt kasutatakse huumushorisondist mullaproovi võtmiseks mullapuuri, kuid aiapidajal vist sellist abivahendit tööriistakuuris ei ole. Mullapuur on seest õõnes roostevabast materjalist valmistatud toru, mis vajutatakse mulla sisse ja mida keeratakse paar tiiru. Seda välja võttes saab kerge vaevaga huumushorisondist tervikuna piisavas koguses mulda, et seda analüüsida. Labidat kasutades peab pisut rohkem vaeva nägema ning muru või peenar on veidi rikutud, kuid see ehk ei sega. Kaeva huumushorisondi sügavune auk ning võta erinevatest kihtidest veidi mulda. Kuna ühest kohast võetud mullaproov võib olla eksitav, on soovitatav mitmest paigast võetud muld kokku panna, läbi segada ja sellest sobiv kogus võtta. Happesuse määramiseks piisab täiesti 1 teelusikatäiest mullast. Ligikaudsel määramisel võib muld olla värskelt võetud, kuid enne analüüsimist on hea lasta seda kuivada.

Osta aiapoest pH määramise komplekt või lakmuspaber

Hästi varustatud aiapoest on võimalik muretseda pH määramise komplekt. Vastavalt juhisele saabki kindlaks teha mulla pH. Lihtsam ja soodsama hinnaga võimalus on kasutada mulla happesuse määramiseks  lakmuspaberit (karbis 100 tk). See on plastriba, mille ühes otsas on lahuse happesusele värvi muutusega reageeriv ruudustik. Seega saad tulemuse teada väga lihtsalt. Probleem on aga selles, et aiapoes ei ole neid pidevalt müügil ning lakmuspaberi peab tellima mõnest aiakaupu maale toovast firmast. Kui lakmuspaber käes, kaalu 4 grammi mulda, lisa 10 ml destilleeritud vett, loksuta ja lase u 5 minutit seista.

Siis aseta lakmuspaberi ruudustik 3 sekundiks mulla lahusesse ning võrdle tulemust karbil oleva värviskaalaga. Karbile on kirjutatud vastav pH väärtus, kuid arvestama peab sellega, et destilleeritud veega määrates on tulemus umbes 0,5 võrra vähem happeline. Kui nägid näiteks arvu 6,8, siis arvesta, et tegelikult on aiamulla pH 6,3. Laborites kasutatakse täpse tulemuse saamiseks destilleeritud vee asemel KCl lahust, aga aiapidajal on ilmselt seda keeruline hankida.

Universaalindikaatoreid on erinevaid. Selle saab osta lemmikloomapoest, kus akvaariumivee pH mõõtmiseks on müügil mitmeid komplekte. Tegelikult ei ole vahet, mida määrad, kas kalade akvaariumivee või mullalahuse happesust. Universaalindikaatori kasutamisel filtreeri (5 ml) eelnevalt soovitatud viisil valmistatud mullalahus ja tilguta 3–5 tilka indikaatorit lahusesse. Võrdle värvust ning tulemuse puhul arvesta jälle seda, et mullalahus on tehtud destilleeritud veega.

Aias toimetades on võimalik universaalindikaatoriga lihtsalt ja kiirelt määrata mulla ligikaudne pH. Võta soovitud kohast veidi (1 g) mulda, aseta see valge põhjaga anumasse ja tilguta peale umbes 5 tilka indikaatorit. Loksuta, vaata kohe värvi muutust ning võrdle seda pakendis oleva värviskaalaga. Selline võte on mugav. Kuna taimede optimaalne mulla happesus võib kõikuda, annab selline ligikaudne tulemus aiapidajale piisava info.

Kuidas neutraliseerida mulla happelisust?

Mulla happesuse neutraliseerimine toimub lupjamisega. Üldreeglina peetakse vajalikuks muldi lubjata, kui nende happesuse pH näitaja on alla 5,5. Lubiväetised tuleb anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumale kultuurile ning viia mulda kaevamise või künniga. Kauplustes on müügis mitmeid lubiväetisi, enam levinud on lubjakivi- ja dolomiidijahud. Aiamulla happesuse vähendamiseks on juhendites soovitused lubiväetise kasutamise ja koguse kohta.

Koduaias, s.o väiksematel pindadel sobib lupjamiseks väga hästi ahju kütmisel tekkiv puutuhk. Peale mulla happesust vähendava toime sisaldab puutuhk veidi kaaliumi ja fosforit. Väheviljakale happelisele mullale võiks puutuhka esmakordselt anda 200–400 g/m2-le. Suurema lubiväetise normi võib anda kahes osas. Näiteks osa sügisel enne kaevamist või kündmist, osa külvi- või istutuseelse mullaharimise käigus. Maa-alale, kus ei saa lubiväetist mullaharimisega mulda viia, laotatakse lubiväetis enne vihmasadu ühtlaselt laiali või vajadusel kastetakse pinda. Kuigi lubiväetised on suhteliselt pika järelmõjuga, tuleks vähemalt 5–6 aasta pärast lupjamist korrata.

Mulla reaktsiooni astmed pH alusel

  •  alla 3,5 – väga tugevasti happeline
  • 3,6–4,5 – tugevasti happeline
  • 4,6–5,5 – mõõdukalt happeline
  • 5,6–6,5 – nõrgalt happeline
  • 6,6–7,2 – neutraalne
  • 7,3–8,4 – leeliseline
  • üle 8,5 – tugevasti leeliseline

Sarnased artiklid