Ära lase tomatitaime "metsa"

Kodu&Aed
Shutterstock

Troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt pärineva taimena on tomat nõudlik soojuse suhtes, taime elutegevus on juba häiritud, kui temperatuur langeb alla +10°. Taimed hukkuvad –1° öökülmadega, õied ja viljaalgmed hävivad aga –0,5° juures.

Valgusvajadus

Tomat on väga nõudlik valguse suhtes. Valguse puudusel aeglustub ainevahetus ja pidurdub taimede kasv ning areng. Õiekobarate parem valgustus soodustab viljastumist. Hea valgustuse tagamiseks peab kasvuhoone asuma avatud kohas, mitte puude või hoonete varjus. Valge kilemults parandab taimede valgustingimusi, samas hoiab mulla niiskena ja kasvuhoone õhu kuivana. Taimi ei või istutada väga tihedalt, paras tihedus on keskmiselt 3 taime ruutmeetril.


Taimi ei tohi “metsa lasta”

Külgvõrseid tuleb vähemalt kord nädalas eemaldada murdmise teel, mitte lõigates. Liiga pikaks kasvanud külgvõrsete eemaldamine teeb taimele haiget ja lehed külgvõrsed eemaldada. Kaheharuliselt taimelt saame rohkem saaki, kuid saagi algus hilineb kuni 2 nädala võrra.

Determinantseid sorte, mis on madalamad, võib kasvatada mitmeharulistena, jättes taimele 6-7 kobarat ja eemaldades siis kõik uued võrsed. Enamikku madalaid sorte võib aga kasvatada ka üheharulisena: laseme esialgu kasvada ainult peaharul ja kui näeme, et peaharu lõpetab kasvu, siis laseme edasi kasvada viimase kobara alt tuleval külgharul ja toimime nõnda kuni kasvuaja lõpuni.


Kastmine ja väetamine

Suurel määral mõjutab õite viljastumist õhu relatiivne niiskus. See tuleks hoida 60-70 % piires. Liiga kõrge õhuniiskus pidurdab õietolmu eraldumist tolmukatest ja õied viljastuvad halvasti. Niiskuse vähendamiseks tuleb kasvuhoonet õhustada, kasta hommikupoolikul ja korrapäraselt.

Ka liiga kuiv õhk ei soodusta viljastumist. Kastmise sagedus oleneb ilmast: vihmaste ja jahedate ilmade korral kastetakse 1 kord nädalas, kuiva ja sooja ilmaga 2-3 korda nädalas. Kuna enamik tomati tegevjuuresti-
kust asub 15-20 cm sügavusel, siis tuleb kasta põhjalikult – umbes 10 l vett 1 m2 kohta. Häired veega va-rustamises kutsuvad esile lehtede ülespidise keerdumise ja viljade lõhenemise.

Enne istutamist tuleb mulda viia põhiväetis, selleks sobib kloorivaba kartuliväetis (50 g/m2). Pealtväetist antakse vastavalt vajadusele, kasvu algul lämmastiku- ja fosforirikkaid ning viljade valmimisel kaaliumirikast väetist. Kui taimed on tugevad ja lehed tumerohelise värvusega, siis ei maksa lämmastikuga liialdada – see muudaks saagi alguse hilisemaks.

Kui aga taimed on heleda värvusega ja latv jääb peenikeseks, tuleb anda kasvu hoogustavaid väetisi. Kiiresti mõjub kristalliin, kõrvenõgese leotis või virtsalahus. Tavaväetamiseks on kauplustes müügil spetsiaalne tomativäetis.

 

Haigused

Kõiki tomati kasvatamise nõudeid järgides pole karta taimehaiguste massilist levikut. Levinumaks haiguseks on hahkhallitus, mis haarab lehti, varsi, õisi ja vilju, viimased muutuvad pehmeks ja varisevad. Haigestumist soodustavad suur õhuniiskus, madal temperatuur ja valgusepuudus. Tõrjeks kõrvaldada puudused ja korjata ära kõik haigestunud lehed ja viljad.

Suve teisel poolel levib kartulilt tomatile fütoftora e tomati-pruunmädanik ja -lehemädanik. Viljadele tekivad tumedad sissevajunud kõvad plekid, viljaliha pruunistub ja on söögiks kõlbmatu. Haiguse ennetamiseks vältida suurt õhuniiskust (kasta harvem) ja taimede liigset tihedust.

Sageli esineb ka viljatipumädanikku – viljade tipus tekib tume sissevajunud laik. Põhjuseks on kaltsiumi puudus mullas, happeline kuiv muld, kõrge mullatemperatuur ja kõrge väetiste kontsentratsioon. Kui viljad ei värvu ühtlaselt, neile jäävad rohelised kõvad laigud (rohelaiksus), siis on tegemist kaaliumi-puudusega.

 

Sarnased artiklid