Bokashi taltsutab kasulikult mikroobe
Erja Saarinen
Bokashi puhul ei olegi tegelikult tegemist kompostimise, vaid hapendamise ehk fermenteerimisega. | Linda Wirtanen

Neile, kes üha rohkem soovivad elada keskkonda säästvamalt ehk ökoloogilisemalt ja huvituvad endale ise toidu kasvatamisest, on uueks moesõnaks bokashi – biojäätmete taaskasutamine, mis sobib suurepäraselt ka kortermajadesse.

Üks inimene toodab aastas umbes 100 kilo kõdunevaid toidujäätmeid. Biojäätmed küll sorteeritakse ja kogutakse vastavasse jäätmemahutisse ka kortermajades, ent mis neist edasi saab? Biojäätmete ümbertöötlemine on alles lapsekingades, aga seda on võimalik ka parandada.
Maailmas laineid lööma hakanud bokashi-meetod on alternatiiv seni kasutatud kompostimisele – ja hoopis tõhusam, sest sellise menetlusega muutuvad biojäätmed toitaineterikkaks mullaks vaid mõne nädalaga.
 

Suurem saak väiksema vaevaga
 

Bokashi puhul ei olegi tegelikult tegemist kompostimise, vaid hapendamise ehk fermenteerimisega. Toidujäätmeid hapendatakse niisis nagu näiteks hapukapsast. Tegu on piimhappe-käärimisega.

Jaapani sõna „bokashi” tähendabki käärinud orgaanilist ainet. Kogu menetluse toimimise vallapäästjaks on biojäätmetele lisatav aine, mis sisaldab hapendumist tekitavaid EM-mikroobe. Need avastati, kui jaapanlane Teruo Higa 1980ndatel otsis sobivaid võimalusi, kuidas maheviljelusega elustada rikutud pinnast. „Pooljuhuslikult” sündis tõhusate, kasulike ja mittepatogeensete mikroobide ühend (EM), mis hapendab biojäätmed õhukindlas anumas haisuvabalt.

Ja kui siis hapendatud bioloogiline jääde ehk bokashi segada mullasse, muudab see kasvupinnase uueks toitaineterikkaks mullaks mõne nädalaga. Ning rahaline kokkuhoid on kindlustatud, sest pole vaja osta uut kasvumulda. Kurke saab kasvuhoones samas mullas kasvatada aastaid, kui mullale igal kasvuajal lisada paar ämbritäit bokashit.

Kuna toidujäätmed ei mädane ega haihtu gaasina õhku, vaid kanduvad laiali ja lagunevad loomulikul teel, siis proteiinid, vitamiinid, mineraalid ja muud toitained jäävad rikastama kasvupinnast ja saak tulebki tunduvalt parem kui tavalist mulda kasutades. Muutused hakkavad näha olema juba esimese saagiaasta poolepeal ja see jätkub aasta-aastalt, kusjuures väetamisvajadus väheneb.
 

Bokashiga alustamiseks on väljaminekud 100 euro ringis
 

Kuigi bokashiga seotud teema on täis võõrsõnu, on süsteemi kasutus konkreetne ja loogiline – enda tekitatud biojäätmed kogutakse kokku ning hapendatakse ja saadud mass segatakse mulla hulka edasi mullaks muutuma.

Bokashiga tegelemiseks on vaja kaht (soovituslikult kraaniga) bokashi ämbrit, labidakest jäätmete tihendamiseks, mõõdutopsi jäätmemassi annuste võtmiseks ja tassi bokashi vedeliku jaoks. Ka muud ämbrid kõlbavad, kui need on kindlalt õhukindlad; jäätmeid ämbris võib tihendada kasvõi pudrunuiaga.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri TM Aed & Köök.
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid