Dekoratiivsed kõrrelised aias. Heintaimede kasutusvõimalused
Paula Ritanen-Närhi
Jänesesaba. | Shutterstock

Tänapäeval istutakse aedadesse ka dekoratiivkõrrelisi – need heintaimed pakuvad silmailu aastaringselt ja lihtsalt hooldatavate kõrreliste kasutusvõimalused on ka laialdased.

Mujal maailmas on dekoratiivkõrreliste aiakujunduses kasutamine olnud ammune, aga nüüd on see levinud ka meie maile. Olgugi, et kõrrelisi kasvab looduses ja teepeenardel niisamagi, on kasvatatud heintaimed leidnud koha taimeaedade ja aiakaupluste taimevalikusse ja neid ka ostetakse. Tampere kesklinna Heinäpuisto pargis on näha paarikümmet dekoratiivkõrrelist ja seda, kuidas nendega on kujundatud rohealasid. Mainitud park korrastati aiandusharrastajate ja haljastusasjatundjate tarbeks aastakümne alguses. Pargi kavandas maastikuarhitekt Katja Orrainen, kes on kirjutanud ka õpiku dekoratiivkõrreliste kasutamisest.

Heinäpuisto pargist sai tamperelaste poolt soositud puhkeala, kus on meeldiv viibida, kui ka otsest huvi taimede vastu ei olegi. Pargipingil istudes on lihtsalt meeldiv nautida enda ümber olevat kõrreliste tekitatud rahulikku õhkkonda.
 

Heintaimed sobivad paljudesse paikadesse
 

Dekoratiivkõrrelised sobib koduaias istutada üksikute mätastena kasvama või ka rühmadena. Neid võib istutada ka nõlvade kaitseks, sest nad ei vaja hooldust, nagu näiteks muru.

Mitmeaastaste kõrreliseliikide talvekindlus on nagu püsikutel ikka. Liigikohast teavet talvekindluse kohta tuleb pidevalt juurde ja ületalve elamise suhtes on üheks mõjuriks kasvukoha mullapinnas. Parimini elavad püsikud talve üle lumekatte all.

Kõrreliste nähtavaim osa on nende lehed. Lehed võivad kõrrelistel olla rohelise erinevate toonidega, kollakad, punakad või suisa kirjud. Mõned liigid on rohelised aastaringselt, teiste viljakuprad on ilusad talvel vaadata. Kõrrelisi võib kasvuajaks istutada kastidesse ja anumatesse või siis eriti suurtesse pottidesse talvituma. Suvelillede kõrval annavad heintaimed oma roheluse ja dekoratiivsuse.

Eriti sobivad heintaimed õuetiikide kaldale, kus nende kõrred peegelduvad vee pinnal. Heinte kahin tuules ja lehtede värv vahelduvad aastaaegade vaheldudes.

Püsikupeenra lillede värvikirevust mahendavadki rohelised heinamättad. Jõudsalt levivate taimede liigse levimise takistamiseks peab kasutama juuretõkkekangast. Istutatud kõrreliste ala elavdamiseks võib alale esimestel aastatel külvata kasvama üheaastasi lilli.

Poolvarjulistes kohtades kasvavad taimed tunnevad end suurepäraselt ka madalamate puude alustaimestikuna. Dekoratiivkõrrelised juurte kaudu kasutavad küll mingil määral vett ja mineraalaineid puude all kasvades, aga selle mõju pole sedavõrd suur, kui puujuurtel kasvava muru puhul.
 

Istuta kõrgpeenrasse
 

Dekoratiivkõrrelisi paljundatakse kas seemnetest või istikutega. Alusmuld, kuhu istutatakse, peab olema umbrohuvaba, sest noored heintaimed võivad kergelt umbrohu alla mattuda. Kasvupinnas peab vastavale taimeliigile sobilik olema. Kuivas pinnases kasvavate taimede jaoks segatakse mullasse vett läbilaskvat liiva ja niiske pinnase veehoidvust lisab orgaaniline aines – kasvuturvas või kompost.

Istutuspaik kujundatakse selliselt, et taimed talvekülma ajal niiskuse tõttu ei kannataks, kuigi vastav liik kasvuajal märja maa taim ongi. Istutades kühmule või künkale, saadakse kõrgpeenar, kus ka talve ajal kindlasti vesi pinnases ei püsi. Mitmed dekoratiivkõrreliste liigid kasvavad hästi ka nõlvadel.

Taimed istutatakse samasse sügavusse, nagu nad pottides ettekasvatades olid. Kasvukohta ei pea mullaga katma. Kui taime juurestik on potis tihedaks mütakaks kasvanud, peab seda enne istutamist veidi hõrendama.

Istutatud taimedele antakse kohe vett, et juured saaksid tiheda kokkupuute kasvupinnasega. Taimede kastmist jätkatakse, kuni nad on kindlalt oma kasvupaigas juurdunud. Hiljem vajavad taimed kastmist vaid harva. Kastmine pikkadel põuaaegadel aitab kõrreliste lehtedel siiski rohelisena püsida. Anumatesse istutatud taimi kastetakse aga kogu kasvuaja vältel.

Mullakatteained on küll mõeldud, et hoida ära umbrohtude vohamist, ent dekoratiivkõrreliste istutamisel ei ole mõtet nende kasutamisega liiale minna. Istutuspaigale ei peagi mullakatteainet panema. Mulla katmiseks hea umbrohtude kasvama hakkamise vältimiseks on kakaopuru ja liiv, mis hoiavad pinnase puhtana kõrreliste kasvamiseks. Mullakatteaine kenamaks muutmiseks võib kasutada ka dekoratiivkruusasid ja munakive.
 

Hooldus on väga lihtne
 

Kõrrelisi sobib istutada püsiktaimede juurde, sest kevadel vaid kõrrelistest moodustatud istutusala oleks liiga pikka aega üsna nukra väljanägemisega. Samas aga – kui kõrrelised on endale kasvuhoo sisse saanud, on nad silmailuks kuni talveni välja.

Väetamist pole kõrrelistele palju tarvis, sest enamusele neist sobibki mineraalidevaene pinnas. Umbrohte tõrjuvat pinnasekatet tuleb ehk algusaastatel lisada, sest istutamise ajal pannakse seda taimede vahele vaid õhukese kihina.

Kui heintaimede hulka ilmub umbrohtusid, tuleb need juba varasuvel välja kitkuda, siis, kui nad veel väikesed on. Kõrgeks kasvanud heina vahel on ebamugav liikuda – nii et kõrreliste puhul on peatähtis umbrohuküsimus juba eos lahendada.

Dekoratiivkõrrelisi üldiselt ei lõigata, aga korrastamist vajavad nad enamasti küll. Heitlehised ja talvehaljad liigid lõigatakse kevadel 10 sentimeetri pikkuseks oraseks. Igihaljaste kõrreliste lehti ei lõigata, vaid taimed kevadel vajaduse korral lihtsalt korrastatakse. Õisi/ vilju ei koristata, kui tahetakse, et taimed loomulikul teel leviksid. Kui ei soovita, et taimed levivad, lõigatakse õisi kandvad varred enne viljadeks küpsemist. Õietolmuallergikud peaksid oma aias heintaimede õisi kandvad varred ära lõikama juba enne õitsemist.

Dekoratiivkõrreliste kasvuala saab suurendada kõige lihtsamini neid istutustaimedeks jagades. Kui taim on kevadel kasvama läinud, võetakse ta maast üles jagatakse juurtepuntrast eri istikuteks ja istutatakse edasi endale meeldivatesse kohtadesse. Suurtest istikutest sirgub peatselt ilusaid uusi taimi.

 

AEDA SOBIVAD HEINTAIMED

• keskmine värihein (Briza media)

• teravaõieline kastik (Calamagrostis x acutiflora)

• luhttarn „Aurea“ (Carex aurea)

• lumi-piiphein (Luzula nivea)

• hiina siidpööris (Miscanthus sinensis)

• harilik sinihelmikas (Molinia caerulea)
 

KUIVA MAA HEINTAIMED

• aruhein (Festuca)

• igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens)

• vesihaljas haguhein (Koeleria glauca)

• liiv-vareskaer (Leymys arenarius)
 

MÄRJA MAA HEINTAIMED

• tarnad (Carex)

• load (Juncus)

• harilik paelrohi (Phlaris arundinacea)

• kaislad (Schoenoplectus)

• hundinuiad (Typha)
 

ÜHEAASTASED HEINTAIMED

• jänesesaba (Lagurus ovatus)

• lakkoder (Hordeum jubatum)

• suur värihein ja väike värihein (Briza maxima ja minor)

• harjas-hiidhirss (Pennisetum setaceum)

• harilik kastehein (Agrostis capillaris)

• luht-kastevars (Deschampsia cespitosa)

• lamba-aruhein (Festuca ovina)

• longus helmikas (Melica nutans)

• harilik saluhein (Milium effosium)

 

Dekoratiivheinad

Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis ‘Aureovariegatus’) on suurepärane aktsent kuuliiliate seas. See valgust armastav kõrreline sobib istutada ka püsikute juurde.

Isegi kuni kahemeetriseks kasvav hiina siidpööris (Miscanthus sinensis) tahab saada kasvukohaks päikselist ala ja poolvarju. Taime nähtavaim osa on kaunis põõsasjas lehestik.

Igihaljas lumi-piiphein (Luzula nivea) kasvab meelsamini poolvarjus või isegi varjus. Valged õied võivad jääda talve kaunistama ja kevadtööks piisab pelgast puhastamisest.

Kollane tarn (Carex flava) kasvab hästi niiskes ja päikselises keskkonnas mõnekümne sentimeetri kõrguseks. Sügisel on taime ehteks uhked seemnised.

Tuules väreleva keskmise väriheina (Briza media) õisikud kestavad sügavale sügisesse. Valguselembene, aga ka poolvarju armastav madalakasvuline taim sobib püsikute juurde kui ka muude heinte sekka kasvama.

Luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) sobib nii aeda kui ka potitaimeks. Kauniõielise taime kasvukohad on päikselised ja poolvarjulised teepeenrad ja niidud.

Harilik alang (Imperata cylindrica), kelle leheotsad suve jooksul punetavateks muutuvad, on eriti dekoratiivne taim. See poole meetri kõrguseks kasvav heintaim kasvab nii päiksepaistes kui ka poolvarjus.

Sarnased artiklid