Ebamaine trompetipuu. Kõige pikemate kauntega puu
Jüri Annist
Sügiseti ja talviti kaunistavad seda suurt puud ebamaised, pea poolemeetrised rohked kaunad. | Shutterstock

Hiigelsuured lehed, lummavad õied ja müstilised viljad – trompetipuul on, millega vaatajat üllatada!

Inglise keeles kutsutakse teda india oapuuks – Indian bean tree. See nimi tundub olevat täiesti asjakohane, kuna sügiseti ja talviti kaunistavad seda suurt puud ebamaised, pea poolemeetrised rohked kaunad. Paraku on nimepanekuga ennegi puusse pandud. Antud juhul pole nimel mitte mingit seost ei ubadega ega Indiaga. Nii on ka selle artikli pealkiri väär, aga tehtud vigu annab parandada.

Trompetipuud (Catalpa) on pärit hoopis Hiinast ja Põhja-Ameerikast. Pikad „kaunad” on tegelikult hoopis kuprad – pikad, peened ja üsna silinderjad.

Peale nimeviguri suudavad trompetipuud välja käia veel terve hulga eripäraseid omadusi. Nende südaja kujuga lehed on üllatavalt suured – kuni 25 (vahel lausa 40) cm pikad ja 20 cm laiad. Kuid trompetipuud oleksid justkui kadedad, sest nad ei raatsi meile oma vägevaid lehti pikalt näidata. Need rulluvad pungadest välja alles suve hakul ja pudenevad laperdades maha pärast esimest külmapoolset ööd (enamasti juba septembris).
Õied ja õisikud on väga nägusad, sarnanevad pisut iiriste või orhideedega. Õied avanevad juulis, mil „ontlikud” puud on juba ammu õitsenud. Ilma vahepeatust tegemata ei suuda ükski nektartoiduline putukas trompetipuude õitest mööda lennata.
Saledad kuprad on algul rohelised, hiljem pruunid. Siis need avanevad ja väikese tiivakesega varustatud seemned pääsevad välja. Mõnedel liikidel toimub „väljalend” sügisel, teistel alles järgmisel kevadel.

 

Mida võiks meil proovida?
 

* Harilik trompetipuu (C. bignonioides) kasvab nobedasti alla 10 m kõrguseks ja samavõrd laiaks puuks. Tema võra on ebakorrapärane, tüvi ning peaoksad sageli kõverad. Õied on valged, kellukjad, ilusad. Nende neelus on kollakaid ja purpurseid laike.

Liigist sagedamini kasvatatakse aeglasekasvulist sorti ’Aurea’, kelle noored puhaskollased gigantsed lehed on väga pilkupüüdvad. Sorti ’Nana’ poogitakse enamasti kõrgemale tüvele ja saadakse niiviisi väheldane keraja võraga puu. Paraku see sort ei õitse ega vilju, mistõttu trompetipuu kaks põhilist vaatamisväärsust – õied ja kuprad – jäävad nägemata.

Külmakindluselt määratletakse harilik trompetipuu kuuluvaks 5. tsooni, kuid sellegipoolest on ta elus püsinud ja õitsenud isegi Helsingist pisut põhja pool.

* Munajas trompetipuu (C. ovata) on õitsemise ajal väga dekoratiivne. Tema kollakasvalgete õite neelus on oranže ja violetseid laike. Suurtel lehtedel on märgata 3–5 hõlma. Optimistlikumad asjatundjad paigutavad ta 4. kliimatsooni. Tõepoolest, ta on hinges püsinud ka Lõuna-Eestis.

* Värd-trompetipuu (C. x erubescens) on eelmise kahe hübriid. Õied sarnanevad hariliku trompetipuu omadega, on väiksemad, kuid see-eest arvukamad. Väga populaarne on tema sort ’Purpurea’,  kelle suured lehed avanevad purpursetena (soodsates oludes lausa mustjatena) ja värvuvad aja jooksul tumerohelisteks.

 

Kuidas kasvatada

* Istuta trompetipuu võimalikult sooja ja kindlasti tuulevaiksesse kohta, sest tuul rikub nende ilusad suured lehed.

* Normaalseks kasvuks vajab puu viljakat mulda ja rohket niiskust, isegi üleujutuse vastu pole tal midagi.

* Liigses varjus jääb värviliste lehtedega sortide lehevärv kahvatuks.

* Kuna lehed on eriti suured ja värvikad noortel võrsetel, siis lõika trompetipuid regulaarselt tagasi, eriti sorte ’Aurea’ ja ’Purpurea’. Tee seda varakevadel.

* Jälgi, et mullas oleks alati piisavalt niiskust, vastasel juhul leheservad pruunistuvad.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid