Enesehinnang: kas tiivustab või pidurdab?
Siiri Lelumees
Ka hea enesehinnanguga inimese enesepildis tuleb ette tõuse ja mõõnu. | Shutterstock

Enesehinnangu all mõistetakse inimese seesmist pilti enda kohta: kes ma olen; milline ma välja näen; milles olen edukas; mis on minu puudused ning kas teised armastavad, hindavad ja väärtustavad mind. "Kui inimesel on madal enesehinnang, võib see takistada tal elamast sellist elu, nagu ta sooviks," selgitab psühholoog ja pereterapeut Marlen Tammsaar-Ojamets.

Enesehinnang areneb kogu elu. "See on tavaliselt midagi sellist, mida meile keegi ei õpeta, aga mis meie igapäevaelu tugevalt mõjutab," nendib Marlen Tammsaar-Ojamets. "See, kuidas me enda suhtes häälestatud oleme ning kuidas ennast ise hindame ja väärtustame, on enesehinnang. Enesehinnang määrab ära selle, kuidas me mõtleme, tunneme ja käitume."

Suur osa enesehinnangust põhineb meie suhetel ja inimestel, kes on meie ümber. "Kui sind ümbritsevad positiivsed inimesed, siis see tõstab su enesehinnangut ja usku iseendasse. Sinu enesehinnang annab sulle tõuke, et saaksid edasi õppida, otsida uusi võimalusi ja teistega suhelda. Lihtsustatult: enesehinnang on see, kuidas sa endast mõtled ja kuidas sa ennast näed."

 

Võib halvata kogu elu
 

Terve enesehinnang põhineb võimel end õiglaselt ja täpselt hinnata, samal ajal iseennast mööndusteta tunnustades ja väärtustades. Selline inimene suudab reaalselt oma tugevusi ja nõrkusi tunnistades end tingimusteta aktsepteerida. Ka hea enesehinnanguga inimese enesepildis tuleb ette tõuse ja mõõnu, kuid sellised kõikumised on ajutised ega mõjuta tema elu vahetpidamata negatiivselt.

"Madal enesehinnang aga võib olla nii emotsionaalselt, psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt halvav. Paljud inimesed maadlevad madala enesehinnanguga ja tihtipeale ei ole nad ise teadlikud, et neil on madal enesehinnang, kuigi nad võivad aduda, et midagi on valesti. Mõned suruvad ebakindlustunnet teadlikult maha, mõned elavad ka täielikus eituses," räägib terapeut.

"Kui su põhiuskumused õõnestavad sinu enesehinnangut, oled tõenäoliselt kogu elu tundnud, et midagi on justkui puudu. See on tunne, mis ei lase nautida eduelamust ja suurendab läbikukkumise valu – arusaamatu kahtlustunne, mis kuklas endast pidevalt märku annab."

Madal enesehinnang on midagi, millega inimesed ei soovi ennast seostada, samas vaevleb madala enesehinnangu all rohkem inimesi, kui arvata võiks. "Pole vahet, kas sa oled ettevõtja, kirjanik või sporditäht – madal enesehinnang võib mõjutada kõiki. Ei ole tähtis, kuidas teised sind näevad, sest enesehinnang on see, kuidas sa ise ennast näed ja tajud."

Vilets enesehinnang tekitab ka hirmu. "Tihtipeale eeldab madala enesehinnanguga inimene, et ta ei saa millegagi hakkama ja põrub kõiges. See omakorda võib viia üle- või alatoimimiseni, mis tähendab seda, et ta kas teeb kõike selleks, et teistele meeldida, lootuses ennast paremini tunda, või siis lõpetab üldse igasuguse toimimise ja parem ei teegi midagi, sest nagunii kõik ebaõnnestub," selgitab psühholoog tunnete nõiaringi.

 

Pidev kahtlemine kõiges
 

Nagu eespool kirjeldatud, on enesehinnang meie tajutav ja emotsionaalne hinnang iseenda väärtusele – see, kuidas me iseennast väärtustame ja end ise tajume. "See on maatriks, mille kaudu me mõtleme, tunneme ja reageerime ning mis määrab kindlaks selle, kuidas suhestume iseendasse; millised on meie suhted teistega ning kuidas me maailma tajume. Enesehinnang peegeldub tihtipeale ka meie kehakeeles."

Kui enesehinnang on madal, võib see takistada inimesel elamast sellist elu, nagu ta soovib. "Kritiseeriv hääl sinu peas paneb sind kõiges kahtlema: kas ma ütlesin õiget asja; kas ma tegin ikka piisavalt hästi; kas ma eksisin; kui võimekas ma tegelikult olen?"

Marlen Tammsaar-Ojametsa sõnul ei ole madal enesehinnang iseenesest vaimse tervise probleem, kuid on sellega väga lähedalt seotud. "Kaua kestnud madal enesehinnang võib pikas perspektiivis viia depressiooni tekkeni ning olla ka väga suur ärevuse tekitaja. Enesehinnangut võivad õõnestada mitmesugused elusündmused, näiteks kiusamine, töö kaotamine, pikaaegne stress, haigus, vaimse tervise probleemid, rasked suhted, lahutus või lahkuminek ja nii edasi. Samas võib olla ka nii, et inimene on kogu elu elanud madala enesehinnanguga ning tal on äärmiselt raske endast ja oma tunnetest aru saada – sealjuures ka oma elus midagi muuta selleks, et oma madalat enesehinnangut tõsta."

 

Iseenesest täituv ennustus
 

Lapsepõlvekogemused mängivad enesehinnangu kujunemises erakordselt suurt rolli: lapse õnnestumised ja ebaõnnestumised ning see, kuidas kohtlevad teda perekonnaliikmed, sõbrad, õpetajad, treenerid ja kaaslased, annavad olulise panuse lapse enesehinnangu arengusse. Sellest oleneb, milliseks kujunevad kokkupuuted erinevate inimestega ja kuidas lahendame probleeme, mida elu meie teele veeretab.

"Paljudel juhtudel võib madal enesehinnang olla õpitud käitumine," selgitab Marlen Tammsaar-Ojamets. "Tihtipeale võib lapsevanem, hooldaja või juhtfiguur, näiteks õpetaja, inimese elus tema enesehinnangut negatiivselt mõjutada. See tähendab, et sinu madal enesehinnang võib olla kellegi teise õpetuste või negatiivsete sündmuste üleelamise tagajärg."

Põhimõtteliselt on tegu iseenesest täituva ennustusega. "Näiteks kui keegi pidevalt korrutab, et sa pole milleski hea, sa ei tee asju õigesti, oled liiga lärmakas, sa pole ilus, osav või andekas, siis lõpuks hakkad seda ka ise uskuma. Kui aga vanemad ja lähedased on olnud lapse suhtes hoolivad, armastavad, toetavad, seadnud sobivaid piire ning toetanud tema arengut, siis on väga suur tõenäosus, et lapsest kasvab terve enesehinnanguga inimene.

Ükskõik mis madala enesehinnangu põhjustaja ka poleks, tuleks meeles pidada, et igal inimesel on õigus tunda ennast hästi just sellisena, nagu ta on," leiab terapeut.

Hea uudis on see, et õpitud käitumist saab uute uskumuste abil muuta. "Vanu harjumusi muuta võib olla küll väga raske, kuid sul on võimalik seda samm-sammult siiski teha, et ennast paremini tunda."


Enesekindlus toob usu endasse
 

Kui inimestelt uurida, mis on enesekindlus, siis paljud ei oska seda isegi sõnadesse panna.

"Enesekindlus pole mingi võlutablett või imetoit, mida saad endale poest osta. See on oskus erinevatele olukordadele asjakohaselt reageerida, hoolimata sellest, kui raske see sulle või teistele parasjagu tundub. Enesekindlus tähendab iseendasse ja oma võimetesse uskumist. Usk, et ma suudan maailmas hästi toime tulla," lausub Marlen Tammsaar-Ojamets.

Eneseusk tuleb teadmiste ja praktikaga. "Mida enam kogemusi sul on, seda kindlamaks sa muutud. Näiteks kui inimene tunneb hirmu avaliku esinemise ees ja esitab endale väljakutse saada paremaks esinejaks. Ta õpib ja uurib oma ettekande teemat sügavuti ning saab iga esinemisega aina enesekindlamaks – tänu esinemistele tema eneseusk iseendasse ja oma oskustesse või teadmistesse kasvab. Samamoodi on ürituste korraldamisega. Mida rohkem neid korraldad, seda paremini välja tuleb. Isegi siis, kui mõni üritus ei õnnestu, õpid oma vigadest."

 

Tea, mida tahad saavutada
 

Marlen Tammsaar-Ojametsa sõnul enesekindel inimene teab, mida ta soovib, kuhu ta jõuda tahab, ning tal on selge, mis on tema jaoks oluline. "Ta on motiveeritud ja naudib oma tegevusi, on rahulik erinevates olukordades ja tuleb oma tunnetega toime, suudab säilitada positiivset meeleolu, on teadlik oma tugevustest ning oskab olla igas olukorras paindlik ja arvestada ka teiste arvamustega. Samuti hoolitseb enesekindel inimene oma keha eest, julgeb riskida ja soovib elus edasi areneda.

Enesekindlus võimaldab meil saada edukogemusi, mis omakorda süvendavad meie enesekindlust."

Vähene enesekindlus takistab aga täiel rinnal elamast. "Enesekindlus on nagu raha – see võib muutuda probleemiks, kui seda pole. Ebakindel inimene ei talu kriitikat, ei suuda vaidlustes endale kindlaks jääda, tunneb vajadust kodust lahkudes alati hea välja näha; sotsiaalsetes olukordades sukeldub pigem oma telefoni, et ei peaks teistega suhtlema; võtab konstruktiivset kriitikat väga isiklikult, ei julge oma arvamust avaldada, võrdleb ennast teistega, annab kergesti alla," loetleb psühholoog probleeme, millega peavad ebakindlad inimesed rinda pistma.

 

Paremaks saada on võimalik
 

Enesekindlus ja enesehinnang ei käi alati käsikäes. "On võimalik olla väga enesekindel, kuid samal ajal äärmiselt madala enesehinnanguga. Ehk enesehinnang on see, kuidas me sisemiselt ennast hindame, ja enesekindlus on see, kui palju me iseennast usaldame ja kui palju me iseendasse usume," selgitab terapeut. "Enesekindlus võib olla ka näiline – kui soovime ennast näidata maailmale sellisena, nagu me tahame, et teised meid näeksid."

Samuti on võimalik, et oleme mõnes asjas enesekindlad, teises mitte. "Näiteks võime olla enesekindlad oma esinemisoskuses, aga oma raamatupidamisoskuses mitte nii väga."

Võib juhtuda ka nii, et inimesed toetuvad rohkem oma enesekindlusele, et tunda ennast õnneliku ja edukana, selle asemel et pöörata tähelepanu oma enesehinnangule. "Tihtipeale keskendutakse oma saavutustele ja võimekusele, kuigi tuleks hoopis tegeleda oma minapildi parandamisega. Sellise käitumisviisi probleem on see, et saavutused on lühiajalised," nendib Marlen Tammsaar-Ojamets. "Me tunneme edu ja tänulikkust, kui me milleski head oleme ja uue väljakutse ületame. Hea enesehinnangu tekkimiseks aga ei piisa pikast oskuste või saavutuste nimekirjast. See nimekiri ei pruugi kunagi saada piisavalt pikaks, et täita sisemist tühjustunnet – seda tunnet ei saa täita staatuse, sissetuleku, asjade, suhete, seksi või muu sellisega.

Selge on see, et ükskõik kus me oma enesekindluse või enesehinnangu skaalal asume, on meil alati võimalik mõlemaid parandada. Nagu Henry Ford kunagi ütles: "Kui sa arvad, et suudad, siis sa suudad; kui arvad, et ei suuda, siis ei suudagi."