Ettearvamatu tubane allergia. Mis tekitab kodus allergiat?

Tiina Lang
Raske on ennustada, kas inimesel kujuneb ülitundlikkus tolmulestade, loomaallergeenide või õietolmude suhtes. | Shutterstock

Allergiast kui tülikast kaaslasest on raske vabaneda, mistõttu võiks oma koduses keskkonnas teadlikult arvestada aspektidega, mis seda ei soodustaks.

Kui nahk lõõmab ehapunana ja sügelusest tahaks selle verele kratsida või vesine nohu on lakkamatu kui  sügisvihm, siis ilmselgelt oled üks neist, keda ohustab allergia, mis võib endast edaspidigi alailma märku anda. Ootamatult ja ärritavalt. Kõiki riskitegureid on võimatu vältida, ent paljudest saab olla teadlik.
Selgitab Eesti Allergialiidu juhatuse liige, lastearst-allergoloog, meditsiiniteaduste doktor Kaja Julge.

 

Kas allergia on aja jooksul problemaatilisemaks muutunud? Kes on kõige haavatavam sihtrühm?

Allergiahaigused ja ülitundlikkus allergeenide suhtes on võrreldes 1990. aastate algusega märkimisväärselt sagenenud. Suurenenud on ülitundlikkus õietolmude suhtes ning see avaldub aina nooremas eas. Varem oli õietolmuallergia põhiliselt koolilaste ja täiskasvanute probleem, kuid nüüd ilmneb see sageli juba lasteaiaeas.

Allergia teke on seotud päriliku eelsoodumusega ja selles osalevad paljud geenid. Keskkonnategurite mõjul on toimunud immuunreaktsioonides muutused ja pärilik eelsoodumus avaldub sagedamini. Allergiale on iseloomulik vesiste silmade, silmasügeluse, aevastamise, ninast vesise eritise ja/või ninakinnisuse teke puude tolmlemise ajal kevadel, heinaajal suvel ning puju ja teiste rohttaimede õitsemisega seoses suve teisel poolel. Samasugused haigusnähud võivad tekkida kokkupuutel kassi, koera, küüliku jt kodu- ja lemmikloomadega.

Tolmulestaallergiale on iseloomulik öine ninakinnisus. Hommikul on vaja korduvalt nina nuusata ja sealt tuleb läbipaistvat tihket eritist. Alati ninaeritist ei olegi, põhiliseks allergilise nohu tunnuseks on nina limaskesta turse tõttu tekkinud ninakinnisus. Nii loomaallergeenid, tolmulestade allergeenid kui ka õietolm on astmanähtude tekitaja.
 

Millised allergiahaigused peamiselt tekivad? Kuidas neid teadlikult ennetada?

Raske on ennustada, kas inimesel kujuneb ülitundlikkus tolmulestade, loomaallergeenide või õietolmude suhtes. Samuti pole võimalik täpselt öelda, mis vanuses see tekib. Küll on teada, et munaallergiaga lastel on aeroallergeenidele ülitundlikkuse tekkerisk 75%.

Kui lapsel on atoopiline dermatiit, mis on samuti seotud allergiaprobleemidega, siis on allergilise nohu tekkerisk kahel kolmandikul ja astma tekkerisk kolmandikul.

Kerge atoopilise dermatiidiga lastel on hiljem väga vähe probleeme hingamisteede allergiaga ja ka nahaprobleemid võivad täielikult taanduda.

Allergia varases eas suurendab võimalust, et probleemid jäävad püsima ka hiljem ja neid tekib juurde. Selleks et allergiat vältida, võiks imikut rinnaga toita vähemalt 4–6 kuud. Kauem rinnaga toitmine on väga-väga kasulik, kuid allergia vältimise seisukohalt see nii tähtis ei ole. Kindlasti tuleks hoiduda kokkupuutest tubakasuitsuga nii raseduse ajal kui ka pärast sündi.

Loomakontakti kohta kindlaid soovitusi pole, sest mõnel lapsel võib varane kokkupuude loomadega allergia teket vältida, teistel soodustada. Geeniuuringud ehk selgitavad, kellel ja kuidas oleks targem käituda. Kui loomaallergia on tekkinud, siis on vaja loomi vältida.

Täielik allergeenikontakti vältimine on peaaegu võimatu. Siiski tehakse aina enam uusi uuringuid, et paremini allergeenide taluvust tekitada. Tõhus on olnud õietolmu- ja tolmulestaallergia immuunravi, kuid loomadega seotud allergia osas seda veel täiustatakse.

 

Mis tekitab koduses keskkonnas enim allergiat?

Sisekeskkonnas on kõige sagedasemaks allergeeniks tolmulestad ja muidugi lemmikloomade allergeenid. Kui koju on võetud küülik või merisiga, kelle toiduks on hein, siis võib avalduda ka õietolmuallergia. Puurilinnud võivad samuti allergiat tekitada.

Viimases koolilaste uuringus selgus, et tolmulestade suhtes ilmnes ülitundlikkust isegi igal neljandal kolmanda ja neljanda klassi õpilasel. Sellele järgnesid ülitundlikkus kassi ja kase allergeeni suhtes.

 

Mida annaks oma kodus ette võtta, et teadlikult allergiavaba keskkonda luua?

Allergikule soovitan askeetlikku elukeskkonda, st vähem vaipu ja pehmet mööblit, et oleks vähem tolmukogujaid ning koristamine selle võrra lihtsam.

Kindlasti ei sobi seinast seinani vaibad, vanad sohvad, paksud kardinad. Samuti tapeedid, mis „ei hinga”. Selle taha võib tekkida hallitus, kui välisseinad on jahedad või toas liiga niiske.

Soojas ja niiskes paljunevad ka tolmulestad, mida on eriti palju voodis, kuid sealt satuvad nad ka vaibale ja põrandale. Kõik pinnad peaksid olema kergesti puhastatavad. Näiteks lihtne on puhastada nahkdiivanit pärast seda, kui sellel istus külas käinud kassiomanik. Vältima peaks kõike, mis tekitab spetsiifilist lõhna: küünlaid, viirukeid, lõhnalampe, kuid ka mööblit jms.

Astmaatiku tervisele mõjub väga halvasti hallitus ja rõskus. Hallituse kasvuks ei pea keskkond olema otseselt märg. Rõskusest, vähesest niiskusest või kondensaadist piisab, et sobida teatud hallitusseente liikide, nagu Aspergillus ja Penicillium, tekkeks, samas Stachybotrys, Fusarium ja Acremonium vajavad suuremat niiskuse sisaldust. Sobivaks pinnaseks on tselluloosi sisaldav materjal: paberitooted, papp, kipsplaadid, puit, ka silikoon. Kiviseinal, paneelidel, värvitud pinnal ja tekstiilil hakkab hallitus kasvama sinna ladestunud orgaanilise aine tõttu.

Hallitusseente kolooniate teket saab ennetada, kui niisketes ruumides kasutada sobivaid ehitusmaterjale, seejuures selleks ettenähtud kohas ja vastavalt kasutusjuhendile. Kindlasti ei sobi vannituppa kipsplaadid. Mõnel silikoonil tekivad kolooniad kiiremini kui teistel. Sagedaseks hallituse tekkekohaks on vuugivahed, seepärast peab neid lisaks plaatidele eriti hoolikalt puhastama. Pärast vannitoa kasutamist tuleb põhjalikult kuivatada pinnad ja vähendada õhuniiskust ning ventileerida ruume. Niiskust aitab kindlasti vähendada põrandaküte.

Kui (kodune) õhk on aga liiga kuiv, siis limaskestad kuivad ja seega väheneb nende kaitsev funktsioon ning on üldse ebamugav olla, mistõttu võiks õhuniiskus olla 40–60%.

 

Millised tekstiilid, vaibad jms sisustuselemendid ei sobi allergikule? Mis neis allergilist reaktsiooni võivad tekitada?

Täpseid ettekirjutusi pole, missugused vaibad sobivad või mitte, sest palju sõltub probleemidest. Kui tegemist on atoopilise dermatiidi/ekseemiga, siis kindlasti ei sobi villane ja ka karedad sünteetilised kiud võivad ärritada.

Voodipesu peaks olema kergesti korrashoitav, sest linu ja tekikotte on soovitatav pesta iga nädal. Ka tekk peaks olema hõlpsalt puhastatav. Linad ja tekid peaksid olema materjalist, mille all ja vahel ei hakka inimene higistama.

Madratsile võiks panna kattemadratsi, mida saab puhastada. Olemas on spetsiaalse kattematerjaliga padjad, mis sobivad allergikule, sest tolmulestad neisse ei pääse. Neid on ka väliselt kerge puhastada. Muidu tuleb patju sagedamini pesta või tihedamini välja vahetada ehk uued osta. Üldiselt tunneb igaüks ise ära, kas mõni tekstiil või pleed vms on mõnus või tekitab ärritust.

 

Missuguste ühenditega kodukeemiat igal juhul vältida?

Puhastusvahendites leiduvad ühendid, nagu perkloroetüleen, bensalkooniumkloriid, etanoolamiin, kloramiin-T, nikkelsulfaat, väävelhape, lämmastikhape, fosforhape ja naatriumtripolüfosfaat, võivad tundlikule inimesele tekitada ärritusreaktsiooni, kuid näiteks kloramiin ja ensüümid ka immunoloogilist reaktsiooni. Enim on ohustatud naised.
Kodukeemiast tasuks vältida pihustatavaid vahendeid, mis saastavad õhku, samuti pihustatavad õhuvärskendajaid.

 

Millega peaksid arvestama inimesed, kel on kodus lemmikloomad?

Kui kodus on kass, siis on allergeenid kõikjal, sest kassiallergeen on väga väike ja igal pool õhus. Kassiallergeeni suhtes ülitundlik inimene oskab kohe öelda, et toas on olnud kass, kuigi looma seal parasjagu ei viibi.

Loomulikult jäävad loomade allergeenid voodisse, madratsisse ja voodiriietesse. Sinna magama minnes on allergeenikontakt eriti suur. Nii nagu sigaretisuitsu mõju on kogu elamises, sõltumata sellest, kas suitsetati ainult WC-s või köögis, levib ka kassiallergeen kõikjale.
Tolmulestade allergeenid on suuremad ja need satuvad õhku vooditegemisel ja koristamisel ning seejärel sadenevad uuesti.

Sarnased artiklid