Habe-stepirohu targad seemned. Kõige nutikam levija

Jüri Annist
Mida tugevam tuul puhub, seda kaugemale habe-stepirohu seeme oma sünnikohast kandub. | Jüri Annist

Stepirohi annab põneva õppetunni, kuidas seemned mulda jõuavad.

Ühel kenal suvepäeval kutsus abikaasa mind habe-stepirohtu Stipa barbata vaatama. Toreda karvase saba, õieti küll ohte kaasabil olid valminud seemned tuule toel muru peale lennanud. Kui nimele tugineda, siis peaks vist seda karvast asjandust hoopis habemeks nimetama, aga minu silmis meenutas ta siiski rohkem saba, mistõttu jäägu ta pealegi sabaks. Kummalisel kombel olid piklikud, pisut kõverad ja vabast otsast väga teravad seemned poolest saadik murukamara sees. Näis kangesti sedamoodi, justkui oleks keegi käinud neid maasse vajutamas.

Vahepeal olin jõudnud ühe seemne murukamarast välja tõmmata. Seeme hoidis tugevasti mullast kinni, aga noh – ega ikka toore jõu vastu saa. See nägi prilliga vaadates omapärane välja. Seemet ühendasid „sabaga” kaks kõrvuti olevat kõrt. Valgekarvane saba oli seemnest umbes 10 cm kaugusel. Need kõrred olid tugevasti teineteise ümber keerdunud  ja nägid välja nagu üks asjalik korgitser, millega korke pudelikaeltest välja tõmmata.
Paari kärme sammuga olin stepirohu puhmiku juures ja veendusin, et nendel seemnetel, mis polnud veel lennuretke ette võtnud, olid kõrred kenasti sirged. So-soo! Tähendab, kui kõrred päikese käes kuivavad, tõmbuvad nad lühemaks ja keerduvad seetõttu tugevasti üksteise ümber. Selge pilt: kõrred keeravad kõvera ja terava otsaga seemne nagu kruvi maasse.
Aga sama hästi võib ju keerelda kõrte teises otsas olev karvane saba! See on hoopis kergem kui seeme ja nii püsiks tüse seeme paigal ning kerge sabake pöörleks kelmikalt muru kohal. Ometi oli kõik käinud vastupidi.
Miskipärast püsis saba paigal ja seeme puuris ennast pööreldes maasse. Selle nõksu reetis asjaolu, et kõigil neil seemnetel, mis olid ennast pinnasesse puurinud, olid karvased sabad pööratud peaaegu täisnurkselt kõrvale.

 

Kuidas seemne maasse puurimine tegelikult käib?
 

Kui seeme on valmis, siis ta eraldub tuule tõmmatuna päisest. Tuulepuudust lagedas stepis enamasti pole. Mida tugevam tuul puhub, seda kaugemale habe-stepirohu seeme oma sünnikohast kandub. Aga lõpuks langeb ta ikkagi maha. Nüüd töötab karvane saba langevarjuna. Raske seeme ees, langeb kogu see kaval looduse looming mitmesuguste steppi katvate kõrstaimede vahele. Mullapinnale jäänud seeme on hukule määratud. Kuum päike ja tuul kuivataks ta oimetuks. Hädasti oleks tarvis mulda varjule tungida ja tema tubli abimees, mitmeosaline saba, asub tegutsema.

Pisukese aja pärast langeb seni kenasti sirgelt püstipidi hoidnud kohev sabaosa küljele viltu, vajudes kasvavate rohukõrte vahele. Ilmselt saba kael, kui karvase osa ja kahe kõrre liitekohta nii võib nimetada, kuivades kaardub ning uhke sabalipp vajubki longu.
Seejärel hakkavad seni sirged kõrred samuti niiskust kaotades teineteise ümber pöörduma. Saba ülemine, karvane osa on kasvavate rohukõrte vahel lõksus ega saa kaasa pöörelda. Järelikult selleks, et kõrred saaksid niiskust kaotades teineteise ümber keerduda, peab teine ots ehk seeme pöörlema. Seemne vastu maad olev ots on isemoodi kõver ja nii lõikub see iga pöördega üha sügavamale mulda.

Loodan, et insenerid ja konstruktorid on habe-stepirohu seemne otsa hoolega uurinud. Selle kuju järgides saaks valmistada häid puure, millega näiteks aiapostide tarvis auke pinnasesse süvendada. Aga terane pilk looduse vaatlemisel on alati tarvilik: küllap on seal veel palju iseäralikku, mida tähele panna.

 

Kuiva- ja päikesetaim
 

Stepirohud on mitmeaastased kõrrelised, keda kaunistavad pikad, tuules siidjalt voogavad elegantsed ohted. Habe-stepirohi kasvab aeglaselt. Tema puhmik on hõredapoolne ja 50–60 cm kõrge. Selle alla võid istutada madalaid padjandeid.
Aias vali habe-stepirohule selline päikeseline kasvukoht, kuhu mingil juhul vihmavesi ei kogune. Liiga märjas mullas hukkub habe-stepirohi vältimatult. Talviti, eriti, kui see juhtub olema sagedaste sulade ja lörtsisadudega, on liigveevastane ajutine katus stepirohu kohal asjakohane. Seevastu suvise põua ajal pole tarvis kastmisega vaeva näha: habe-stepirohi veenappusest probleemi ei tee.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid