Headest ideedest tulvil väikeaed

Kaja Kurg
06.05.2020
"Kodu kauniks 2019" finalist. | Meeli Tulik

Perekond Taltsi aias näeb vahvaid näiteid taaskasutusest ja uuenduslikke lahendusi aiaruumi mõnusaks muutmisest.

Esimene põnev objekt püüab pilku juba siis, kui alles läheneme Taltside koduväravale – see on aiapiirde taga asuv hiiglaslik okaspuukoonus, mis lähemalt uurides osutub halliks nuluks.
„See puu on Keila haruldus ja mujalgi Eestis kohtab nii võimsaid halle nulgusid harva,” ütleb Karl Talts uhkusega. Puu on 42-aastane ja viimase mõõtmise järgi 11,4 meetri kõrgune.
Peremees pani ta krundi serva kasvama kohe 1978. aastal, kui ta seal kodu rajama hakkas. Varem lõikas Karl nulgu ise, aga nüüd teevad seda üle paari aasta arboristid. „Igal aastal ei pea pügama, las vahepeal puu kosub,” leiab mees.

Hiiglase vormis hoidmiseks käib pügamine tõstukikorvist. Kõrgus saadi teada nii, et ladvast lasti alla nöör ja pärast mõõdeti see ära. Nulg kasvab tasapisi kõrgemaks, aga laiemaks ei tohi ta minna, sest muidu hakkavad tänavapoolsed oksad liiklust takistama ja jõuavad ohtlikult lähedale elektriliinile. Tüve ümbermõõt on allpool samuti muljet avaldav.

 

Villa Sander
 

Järgmisena jääb silma vahva mängumaja. Selle tegi vanaisa Karl oma tütrepojale Sandrile, sobitades nutikalt kokku vineerifirmast saadud jäägid, ehituspoes lauavirnade vahel olnud vahepuud ja kasvuhoone ehituselt üle jäänud kihtplasti.

Majake on suurepärane näide taaskasutusest ja ka projekt on hästi läbi mõeldud. Tänu läbipaistvale kihtplastist katusele, uksele ja otsaseinale on sees hästi valge ning hea on jälgida, mida laps teeb. Katuseluugi kaudu saab õhutada. Kui sättida vineerist kaldseina lõuna poole, ei kuumene ruum üle. Ust hoiab kinni väike magnet, et laps jõuaks lükata ja tõmmata.

Majakesel on isegi rattad ja metallist vars, millest tõmmates saab maja liigutada. „Nii saame selle kerghaagise peale lükata ja Saaremaale maakodusse sõidutada,” räägib vahva rajatise autor ning näitab, et majakese seinale on kinnitatud isegi tagavararatas.

Karl ütleb, et ta ei ole hariduselt küll insener – on õppinud hoopis tööstuse planeerimist –, aga meisterdamine on talle alati meeldinud. Seejärel juhib ta tähelepanu aga sellele, et mängumaja on ehitatud kasvuhoonega samas stiilis. Tõepoolest, mõlemal on üks küljesein kaldus ning seina ja katuse kaldenurgad on ühesugused. See tekitab aias meeldiva terviku.

 

Puhketoaga kasvuhoone
 

Üle 30 aasta tagasi rajatud kasvuhoone mõjub väga moodsalt oma isemoodi kuju ning mustaks ja oranžpunaseks värvitud karkassiga. Üllatav on ka sisu: elumaja poolt siseneja satub hoopis hubasesse puhkeruumi, kus kihtplastist seina taga rõõmustab pilku tomatitaimede lokkav rohelus. Tomatite juurde pääseb kasvuhoone teisest otsast.

„Kasvuhoone oli varem liiga suur, me ei jõudnud kogu tomatisaaki ära süüa. Kaks aastat tagasi võtsin kätte ja tegin ühte otsa istumispaiga,” räägib Karl.

Tomatitele jäi umbes 18 m2 ja puhkeruumile 8 m2. Tomateid tuleb nüüd täpselt parajas koguses ja pere sai mõnusa koha, kus aiatööde vahel hinge tõmmata, nautida pikki suveõhtuid ja vihmasabina ajal varjus olla.

Loomulikult ehitas peremees kasvuhoonegi oma kätega. Rauast karkass keevitati kokku kohapeal ning katteks pandi klaas, kuni kihtplast selle mõned aastad tagasi välja vahetas.

Puhkeruumi sisustus on jällegi vahva näide taaskasutusest: nõukogudeaegsest gaasiballoonist meisterdas Karl kapikese nõude hoidmiseks, vana grillialus sai uue elu lauana, laelamp leiti uuskasutuskeskusest, katki läinud Fiskarsi lõikuri vars sobis ideaalselt aga katuseluugi hoidikuks. Kahjuks pole perel eriti aega mõnusas puhkenurgas aega veeta, sest ka Saaremaa maakodu vajab nende hoolt. Kuigi Keila on ju vaikne koht, tahtsid nad omal ajal veel ühte paika, kus rahulikult olla. Kes teeb, see jõuab.

 

Lemmiktomat on ’Benito’
 

Kasvuhoones toimetab põhiliselt Tanja. Pärast seda, kui saaki kasvatav pind jäi puhkeruumi võrra väiksemaks, mahub sinna 25 tomatitaime, paar kurki ja mõni basiilikupuhmik. Selline kogus on kahele perele täiesti paras.

Perenaine kasvatab taimed ise ette: „Tomati külvan märtsi algul. Juba kümmekond aastat teen seda Thuni külvikalendri järgi soodsal ajal ehk siis viljapäeval. Aprilli lõpus istutan taimed kasvuhoonesse. Meil on väga hea kasvuhoone, hoiab hästi sooja, tuul ei käi läbi.”

Pere lemmiksort on ovaalse kujuga ’Benito’, mis sobib hästi ka hoidistamiseks. Igal aastal peavad valikus olema ka ’Polbig’ ja kirsstomatid, viimaseid on mõnus aias tegutsedes suhu pista. „Vanasti proovisin kogu aeg uusi sorte, nüüd teen seda vähem, sest oleme oma lemmikud leidnud,” räägib perenaine. Tomatimajas jäävad silma ka ’Härjasüda’, ’Patriot’, ’Golden Köning’ ja ’Favorit’, hiline ja maitsev on ’Citrina’.

Karl, kellel on nutti säästlike lahenduste peale, pani kasvuhoone katuse kastmise jaoks vihmavett koguma: suurele pinnale langev vesi ei voola niisama maha, vaid koguneb katuse serval olevasse renni ja voolab sealt mööda toru tomatimajja suurde tünni. Kui tünn saab täis, voolab vesi mööda ülevoolutoru välja muru peale.

 

Maasikaid ja porgandeid

Aia tagumises sopis on väike kastpeenardega tarbeaed. Siit saab suviseks tarbimiseks köögivilja – kurke, kabatšokke, porgandeid, sibulaid, küüslauku, maitserohelist jne – ning magusaid maasikaid ja vaarikaid, mida on mõnus käigupealt suhu pista. Turbapeenras on kultuurmustikad ja jõhvikad. Peenrakastid tegi Karl veekindlast vineerist.

Siia aianurka jääb ka püsi- ja suvelillede, kõrreliste ja roosipõõsastega suur ilupeenar. „Istutame taimi kogu aeg ümber. Näiteks läksid hostad liiga suureks, viisime nad ära mändide alla, kus nad varjus väga hästi kasvavad. Meie lemmikud on helmikpöörised, tõime Sigulda taimelaadalt palju erinevaid sorte, aga kahjuks on talvise külmakergitusega paljud hukkunud,” räägib Tanja.

Püsilillepeenra keskel troonib üle 30 aasta vanune kanada kuusk ’Conica’, kel on õnnestunud tillukesest taimest ilma kahjustusteta ilusaks võimsaks puuks sirguda. Ilupeenras on koha leidnud ka pirnipuu ’Pepi’. Veel on viljapuudest aias kaks õunapuud, ’Martsipan’ ja ’Liivi kuldrenett’. Kahele perele piisab sellest täielikult.

 

Kogu pere naudib
 

„Meie aed on väike, aga armas,” leiab Kristiina. Väike lihtsa kujundusega aiaruum ongi nagu suur roheline elutuba, mida on mugav kasutada. Kõik vajalik on käepärast: istumiskohad, välikamin, kasvuhoone, tarbeaed. Siin on mõnusaid kohti puhkamiseks ning võimalus teha konti mööda aiatöid.

„Meil on täiesti sobiva suurusega aed, jõud käib parasjagu üle,” arvab Karl. Aias meeldib tegutseda kogu perel. Tanja hoole all on ilupeenrad ja tarbeaed, muru niidavad mehed ja Kristiina. Karl pügab hekke ja okaspuuvorme, suure kaheharulise mägimänni võrseid kärbivad aga ema ja tütar, et puu liiga laiutama ei hakkaks.

„Ma naudin südamest kõiki aiatöid, sest need viivad minema stressi ja laadivad su hea energiaga. Tore on näha, et ka kogu perele meeldib,” ütleb Tanja. Kristiina lisab: „Tegutsemist aias jätkub, kuid seda nauditavam on vaadata oma töö vilju. Ilusaim aeg on kevadel, mil kõik on tärganud, erksates toonides ja värviline.”

 

Sarnased artiklid