Hooldusvaba aed – kuidas selleni jõuda? Muuda aia hooldamine lihtsamaks!

Reet Palusalu
Hooldusvaba aed ei tähenda hooldamata aeda, vaid targalt kavandatud aeda. | Reet Palusalu

Ilma hoolduseta ei saa ükski aed hakkama. Küll aga saab targa planeerimise ja taimede valikuga muuta oma tööd ja vaeva veidi lihtsamaks. Järgnevalt mõned ideed, millele tasuks mõelda.

Igal ajastul kujunevad aiakujunduses välja teatud suunad. Aiakunst on tihedalt seotud arhitektuuri ja inimeste vajadustega. Kui keskajal said iluaeda endale lubada vaid ülikud, siis tänapäeval on pea kõigil eramajaomanikel aed olemas.

Aed on omanike nägu, ütlevad aednikud. Kui pererahvas on hoolas, soovitakse kujundada aeda, mis võib ka rohkem hoolt nõuda. Muretute omanike puhul ei hoolita lillede ilust ja püütakse läbi ajada vaid puittaimedega – lootuses, et viimased hooldamist ei vaja. Loomulikult on kujunduse valik krundiomanike kätes, kuid prooviksin murda müüti püsilillede kui palju hoolt nõudvate taimede kasutamisest aiakujunduses. Hästi kujundatud aias peaks olema koht kõikide rinnete esindajatele – puudele, põõsastele ja rohttaimedele.

 

Päris hooldusvaba aeda pole olemas
 

Tänapäeva aiakujunduses räägitakse üha sagedamini hooldusvabast aiast. Kui ehitate maja looduse rüppe, peab heina ümber maja aastas korra ikka maha niitma, et mets peale ei kasvaks. Päris hooldusvaba kujundatud aeda olemas ei ole, kuid vähest hoolt nõudva aia saab kavalate võtetega rajada küll.

Kujunduses kasutatakse erinevaid istutusskeeme. Juba nende valikuga saab hooldust lihtsustada. Kui valida on plokkistutuse ja vaba looduspärase istutusskeemi vahel, siis viimane nõuab loomulikult vähem hoolt. Looduspärasesse istutusskeemi projekteeritakse liike, mis suudavad paljuneda isekülvist, on väikeste õitega ja võimalusel algliigid. Koosluse koostamisel arvestatakse planeeritavate liikide kasvutingimustega.

Kui tahetakse saada vähest hoolt nõudvat taimekooslust, mis suudab ilma suurema hooldamiseta hakkama saada, tuleb liikide kasvutingimusi põhjalikult tunda. Iseenda vigadest õppimine läheb kulukaks. Kui endal sellekohaseid teadmisi napib, tuleks pöörduda spetsialistide poole, kes aiaplaani valmis joonistavad.

 

Väldi kiiresti levivaid püsikuid
 

Planeerimisel on palju nüansse, millega tuleb arvestada, kui vähest hooldust nõudvat aeda tahetakse. Alustame taimede kasvukujust. Taimed, mis ise püsti püsivad, nõuavad vähem hooldust kui need, mis ilma tugedeta hakkama ei saa.

Pojeng on kõigile tuttav püsilill ja võiks arvata, et on vähenõudlik, kuid see on siiski poolik tõde. Suurte õitega sordid lamanduvad kergesti ja neid tuleb toestada – see on kõik lisatöö. Seega tuleb valida tänapäevased sordid, mille õied ei ole tihedalt täidetud ja varred on nii tugevad, et taim suudab ise püsti püsida.

Palju vähem on tööd liikidega, mis aias ei levi. Kiiresti levivatel püsikutel on kas risoomid, sigisibulad, võsundid või nad levivad tütartaimedega. Võimalik on ka massiline isekülv. Järelikult tuleks niisuguseid liike kujundusse võtta võimalikult vähe või hoopis välja jätta. Põhjus, miks neid ikka kasutatakse, peitub nende ilus.

Vähese hooldusega aia rajamisel võiks mõelda, millised kiire arenguga liigid siiski teisi kujunduses olevaid taimi välja ei tõrju või naabri aeda ei kasva. Esmajoones võiks kujundusest välja jätta risoomidega levivad kõrrelised ja nende asemel kasutada puhmikulisi kõrrelisi.

Aastaid samal kohal kasvavad püsikud aitavad üheaastaste lillede kasutamisega võrreldes hoolduskulusid reaalselt kokku hoida. Püsikute hulgas on liike, mida tuleb vitaalsuse pärast tihti ümber istutada, ja liike, mis võivad aastakümneid samal kasvukohal kasvada. Tehke valik pikaealiste püsikute hulgast!

Pööra tähelepanu taimede haiguskindlusele!
 

Lillepeenart rajada on väga lihtne, aga proovige seda ümber kujundada, kui seal on kümme või enam aastat kõrged püsililled kasvanud. Püsikute tugeva, tiheda ja sügavale ulatuva juurestiku väljakaevamine võib osutuda suureks katsumuseks. Sellest lähtuvalt oleks mõistlik jälgida ka juurestiku eripära. Pindmise juurestikuga liike on kergem ümber istutada kui sügava juurestikuga liike.

Töökoormust vähendab ka taimede haiguskindlus. Vähe hoolt nõudvatesse istutustesse valige liigid, millel esineb harva taimehaigusi ja kahjureid. Uued sordid on sageli haiguskindlamad kui vanad. Haiguste tõrje on samuti tüütu töö, mis võtab aega, reostab loodust ja kahjustab kaitsevahenditest hoolimata teie tervist.
Taimehaigused ei kimbuta ainult rohttaimi, neid esineb ka puittaimedel. Puude ja põõsaste pritsimine kahjustajate tõrjeks on veelgi vaevalisem ettevõtmine. Seega peaks valima liigid, mis on haiguskindlamad ega ole kahjuritele meelepärased.

 

Eelista vähem pügamist nõudvaid taimi
 

Järgmisena tuleks selgeks teha, kas aeda tahetakse näha vabalt kasvamas või vormi lõigatuna. Igasugune pügamine võtab aega ja raha. Vabalt kasvavad puud ja põõsad nõuavad seevastu vähem hoolt.

Kui rääkida eraldi puittaimedest, siis suured külmakindlad okaspuud ja lehtpuud on kõige vähem hoolt nõudvad taimed. Neile järgnevad põõsad, mille oksad on pikaealised. Sellistel põõsastel ei ole tarvis igal aastal hoolduslõikusi läbi viia. Viimase kahekümne aasta jooksul on aga Eesti aedadesse istutatud hulgaliselt põõsaid, mis nõuavad väga palju hoolt. Põõsasmaranad ja Jaapani enelad ei ole ilma lõikamata ilusad. Palju hoolt nõuavad ka liigid, mis levivad juurevõsudega. Hooldusvabas aias tuleks sellistest kindlasti loobuda.

Sibullillede kasutamisel jälgige külmakindlust ja vastupidavust. Sordid, mida ei pea igal aastal üles võtma, nõuavad vähem hoolt. Hooldust aitab vähendada ka pinnakattetaimede oskuslik kasutamine. Tiheda lehestikuga pinnakattetaimede vahel on umbrohul raske kohta leida.
Lõpuks aia korrastamisest. Kui tahate, et tööd oleks vähem, otsustage vabalt kasvavate taimede kasuks ja kasutage vaba looduspärast istutusskeemi. Sügisel lõigake pealsed tagasi ja jätke puulehed peenrasse, et umbrohtumist takistada.

Muru võiks olla mürgitamata ja seda ei peaks iga nädal niitma. Piisab kui niita kord kuus. See näeb metsik välja, aga nõuab vähem hoolt. Maja vahetu ümbrus tuleks siiski madalaks niita.
Selliste võtetega saategi aia, mis nõuab palju vähem hoolt kui hingemattev Inglise aed. Hooldusvähene aed võib asuda nii linnas kui maal ja see ei tähenda hooldamata aeda.

Allikas: TMKE lisa Kodud&Õued