Hõrgutis puupakul
Kaja Kurg
Shutterstock

Kui oled seenegurmaan, siis raja aeda austerservikute kasvatamiseks seenepeenar.

Paljude meelest on austerservikud (Pleurotus ostreatus) isegi maitsvamad kui šampinjonid, Hiinas ja Jaapanis peetakse neid lausa delikatess-seenteks.  Vähenõudlikud ja kiire kasvuga austerservikud sobivad hästi kultuurseentena kasvatamiseks, Eestiski tegutseb mitmeid seenekasvandusi, kelle toodangut saab osta toidupoodidest.

Austerservik on mugav söögiseen, sest teda võib ilma kupatamata otse pannile visata. Köögis kasutatakse austerservikuid samamoodi kui šampinjone, neid võib ka marineerida ja soolata. Puisevõitu jalad võib kuivatada, jahvatada pulbriks ning kasutada suppides ja kastmetes. Hea on teada, et austerservikud sisaldavad teiste seentega võrreldes rohkem inimorganismile kasulikke aineid.

 

Hulgakesi kobaratena
 

Austerservikud elavad ja toituvad surnud orgaanilisest ainest. Metsikult kasvab neid Eestis harva. Neile võib sattuda kõdunevate kändude ja lamapuiduga lehtmetsades, kus kasvab haabu, sangleppi, toomingaid, kaski, vahtraid ja pajusid.

Suured lihakad viljakehad (läbimõõt kuni 15 cm) kinnituvad serviti puidule. Tavaliselt kasvavad nad hulgakesi otsekui riiulitena üksteise kohal. Kübarad võivad olla pealt kreemikashallid, tumepruunid, hallikaslillad või violetjasmustad. Heledal viljalihal on tugev meeldiv seenemaitse ja -lõhn.

Viljakehade kasvatamiseks vajab austerservik jahedust, sellepärast ilmuvadki tema kübarad lehtpuudele septembri lõpus ning püsivad seal suurema külmani, soojal talvel võib seen viljuda kuni kevadeni.

Hobiaednik saab austerservikuid kasvatada lehtpuukändudel ja -pakkudel, põhul, põhupeenras koos köögiviljaga jne. Alustuseks tuleb osta seeneniidistikuga nakatatud haavapakk, seenetüüblid või teramütseel (viljateradega segatud seeneniidistik). Kahe viimasega tuleb kasvukeskkond ise nakatada.

 

Kasvandus varjulises aianurgas
 

Valge mütseelikihiga kaetud seenepakud võib maa sisse „istutada“ igal ajal, kui vaid labidas mulda läheb. Leia selleks aias niiske ja varjuline koht, mis oleks tuule ja päikese eest kaitstud – näiteks heki ääres, puude ja põõsaste all, maja põhjaküljel. NB! Seisev vesi rikub seenekasvanduse.

Kolmandik pakust peab jääma mullast välja, paku ümbrus talla kinni. Kahe paku vahele peab jääma 30 cm. Mõne aja pärast valge mütseelikiht kaob ning pakk muutub halliks. Lõplikult kasvab see seeneniidistikuga läbi kuni aasta jooksul.

Muld hoiab pakud niiskena ja annab täiendavalt toitaineid seente kasvuks. Vihmavaesel ajal tuleb pakke kindlasti kasta, talvekatet külma eest aga seenekasvandus ei vaja.
Seenepakud toimivad puuliigist olenevalt 3–6 aastat, ühelt pakult võib noppida aastas 0,5–1 kg seeni.

 

Mida head on austerservikus?

* Asendamatuid aminohappeid.

* Vähivastase toimega ja vananemist pärssivaid polüsahhariide.

* Kolesteroolitaset alandavat ühendit lovastatiini.

* Mineraalaineid ja mikroelemente.

NB! Seeneeosed võivad tekitada allergianähte.

 

Sarnased artiklid