Hortensiad – uhked pilgupüüdjad. Milliseid sorte võiks kasvatada?

Jüri Annist
Armastatud aiaasukad. | Shutterstock

Valdavalt on hortensiapõõsad kogukad, aga seda rohkem neile õisikuid peale mahub. Meie karmimaid talvi ei suuda kõik hortensiad üle elada ja väheste sitkete seas on madalakasvulisi üpris kasinalt.

Aedhortensiad H. paniculata on väga armastatud aiaasukad. Paraku kasvavad nad valdavalt 2–3 m kõrgeks ja samavõrd laiadeks põõsasteks. Ent kangesti tahaks aeda mõnd sügiseti suurepäraselt õitsevat väheldast hortensiat!

’Ilvobo’ BOBO on Belgiast pärit sort. Kasvab vaid napilt 1 m kõrgeks. Meie aias on ta vaevalt poolemeetrine, muld on tema tarvis liiga lahja. Ta moodustab meelepärastes oludes rikkalikult õisikuid, mis on avanenuna valged ja vanemana määrdunudroosad. Samas võib ta jätta õitsemata, kui miski talle ei meeldi. Sort sobib suurepäraselt väikesesse aeda, terrassile, istutuspotti.

’Bombshelli’tihedad õisikud püsivad valged kogu hooaja.

’Little Quick Fire’ kasvab u 1 m kõrgeks. Ta alustab kreemikate õisikutega õitsemist teistest aedhortensiatest varem. Need hakkavad üsna kiiresti roosalt õhetama ja värvuvad lõpuks tumeroosaks.

’Little Lime’ kasvab vaid ⅓ oma suure venna ’Limelighti’ kõrgusest ehk tema kasv jääb 1 m kanti. Õisikud avanevad rohekatena, aja edenedes värvuvad need valgeks ja kui asjaolud on soodsad, siis lõpuks roosaks. Õisikute varred on jäigad ja hoiavad raskeid õisikuid vaevata püsti.

’Polestar’ on väheldasim aedhortensiasort. Tema müüki alustati Poolas 2016. a. Põõsas sirgub vaid 0,6 m kõrguseks. Teda kaunistavad õhulised õisikud, mis algul on kreemvalged, aga hiljem värvuvad roosakaks. Õitsemine öeldakse olevat rikkalik.

 

Puishortensia H. arborescens tuntumate sortide (’Annabelle’, ’Grandiflora’ jt) põõsad kasvavad tublisti 1,5 m kõrgeks. Nende ülisuured õisikud on rasked ja vajutavad põõsad laiali. Ka puishortensial on madalakasvulisemaid sorte.

’Invincibelle Spirit’ on roosade õitega, mis avanevad tumeroosadest õienuppudest. Vananedes õied kahvatuvad ja muutuvad lõpuks rohekaks. Õied on koondunud suurtesse õisikutesse. Need peaksid sordiaretajate kirjelduste järgi olema lausa ’Annabelle’ omadega samased, aga meie jahedas kliimas jäävad need ikkagi väheldasemaks. Samas jääb ka põõsas ise vaevu meetriseks. Juba on jõutud ka sordi edasiarenduseni. See kannab nime ’Invincibelle Spirit II’. Viimse õisikud püsivad paremini püsti ja on tumedamad.

’Hayes Starburst’ kasvab kuni 120 cm kõrgeks. Tema enamasti steriilsed õied on suurtes kerajates õisikutes, mis vananevad rohekasvalgest valgeteks. Sordi eripäraks olevad pooltäidisõied annavad õisikutele kohevuse.

Hortensiad kannatavad saastunud linnaõhku suurepäraselt. Nad saavad hästi hakkama ka üsna varjulises kasvukohas. Enamasti kõikide sortide õisikuid saab pruukida lõikeõitena. Püsivalt parasniiske viljakas muld on neile parim.
Koorepuruga multšimine vähendab vee aurumist mullast ja hoiab mulla jahedamana. Kevadel väeta neid õitsemist soodustava kompleksväetisega.

Kasvukoha mulla koostis ja suve teise poole ilmaolud mõjutavad tugevasti aedhortensiate õite värvi ja selle muutusi. Aedhortensiaid lõika varakevadel tagasi eesmärgiga suurendada võrsete (seega ka õisikute) arvu. Tugeva tagasilõikuse korral jäta igale võrsele alles 2 punga. Keskmise lõikuse korral jääb alles 4 punga ja vähese tagasilõikuse puhul eemalda vaid äraõitsenud õisikud. Tagasilõikuse ulatus sõltub sellest, millise sordiga on tegu, milline on mulla viljakus ja milline on põõsa eelnev olukord. Mis muud, kui proovi erinevaid võtteid ja vaata, milline annab sinu aias parimaid tulemusi. Tagasilõikuse kõrgusest sõltub põõsa lõppkõrgus antud suvel.

Puishortensiad lõika üsna maapinna lähedalt maha. Nii kasvab uusi võrseid (ja õisikuid) rohkem ning põõsas jääb madalamaks.


Saagjas hortensia H. macrophylla subsp. serrata sün H. serrata ’Tuff Stuff’ on väidetavalt talvekindlam (kasvab looduses mägedes) kui suurelehine hortensia, aga käitub viimasega sarnaselt: õitseb kahe lainena ja muudab happelises mullas oma õite värvuse sinkjaks. Esimene õite voor avaneb suve hakul.
Õisikud on lamedad, nende kribu-krabu keskosa ümbritsevad kreemid pooltäidisõied, mis vananedes värvuvad roosaks. Peale õitsemist lõika põõsas ühtlasemalt keraks. Suve teisel poolel õitseb ta uuesti. Sügisel eemalda äraõitsenud õisikud, rohkem pole põõsast lõigata tarvis. Kui muudad turbamultšiga mulla pH happeliseks ning annad lisaks pisut alumiiniumsulfaati ning pulbrilist väävlit, siis värvuvad õied roosa asemel sinkjaspurpurseks. Põõsas kasvab napilt üle poole meetri kõrgeks. Külmataluvuse piiriks pakutakse −25 °C. Noorele istikule on sügisene tüse multšimine ja pakasekangas abiks talve üleelamisel.

Allikas: Aiavihik

Artikli märksõnad