Indrek Hargla: "Kõike ei olegi vaja teada!"

Tiiu Talvist
Kõige tähtsamad asjad on need, mida sa loed ja mõtled, mitte see, mida sa näed ja kuuled. | Olga Makina

Indrek Hargla on kirjanik, kelle teoste põnevaid teemavalikuid, kirjutamise sõnaosavust ja ilusat eesti keelt hinnatakse kõrgelt. Rääkida ta eriti ei armasta – kui, siis ainult ilmast...

Pikk palav suvi on seljataga ja kõige pimedamad sügisõhtud käes. Kui enamik meist nutab möödunud suve taga, siis Indrek Hargla rõõmustab: temale sobib jahedam ilm hästi. "Suvi ei ole töötamiseks kõige parem aeg, sest siis on lisaks palavusele ka nii palju muud tegemist, et kirjutamisest ei tule suurt midagi välja," tõdeb ta.

Aga kui oled elukutselt kirjanik, pead sa kogu aeg tööd tegema. Nii et kuigi kirjanikul justnagu ei ole vaja kuhugi kontorisse minna ega kellelegi aru anda, kui kaugel tema viimane töö täpselt on, tuleb tal ennast ise pidevalt sundida ja distsiplineerida. Professionaal ei saa Indrek Hargla sõnul elada ja loota, et töötan siis, kui vaim peale tuleb. "Sa pead suutma viia end ise sellisesse seisundisse, et saad kirjutada ka ilma imelise inspiratsioonipuhangu või spetsiaalsete rituaalideta," kirjeldab ta. "Sul peab olema professionaali suhtumine: sa teed oma tööd isegi siis, kui tundub, et on raske ja edasi ei saa," ütleb ta üsna resoluutselt.
Indrek Hargla sõnul ei ole olemas sellist asja nagu mittekirjutav kirjanik: elukutseline kirjamees peaks aastas suutma toota kaks-kolm teost – ühe raamatu ja sinna juurde veel paar jutustust või ühe näitemängu...

 

Tuleb olla laisk
 

Indrek Hargla tundub olevat kohutavalt produktiivne autor, ise väidab ta aga vastupidist: "Ma oleksin võinud kirjutada palju rohkem, aga olen lihtsalt laisk. Kusjuures kirjanik peabki laisk olema, ei tohi olla liiga usin, sest siis sa kipud kirjutama kiiresti ja lohakalt."

Erinevad asjad nõuavad tema seletusel isesugust meetodit, näiteks stsenaariumi kallal töötades on mõtlemist palju ja kirjutamist vähe. "Tund aega mõtled ja planeerid, kirja saad paar lauset. Ilukirjanduslik tekst seevastu vajab rohkem läbikirjutamist," selgitab ta ja märgib, et tee, mis sa teed, ühtviisi kurnav ja energiat nõudev on see töö ikka. "Kui sa tahad, et tekst tuleks kvaliteetne, pead palju mõtlema ja palju kirjutama. Mida rohkem aega kulub raamatu kirjutamisele, seda vähem kulub selle lugemisele."

 

Huvitav kisub kaasa
 

Aastate jooksul on Indrek Harglalt peale ilukirjandusliku loomingu ilmunud mitme populaarse teleseriaali ja filmi stsenaariumid, lisaks on ta oma sulge proovinud ka näidendeid kirjutades. Praegu keskendub ta enda sõnul jälle peamiselt ilukirjandusele – näidendid, stsenaariumid ja muud sarnased "halvad harjumused" on ta nüüdseks maha jätnud.

"Raamat on ikka see, mis jääb aastateks alles ning mis tuleb välja täpselt selline, nagu sa ise tahad," märgib ta ja lisab, et samas on iga seljataha jäänud töö andnud talle hea kogemuse. "Elu on seiklus ja ma ei ole selline, kes oma olemist väga planeeriks. Mul ei ole elu arengukava. Kui keegi pakub, et võiks midagi huvitavat teha, siis tuleb see ette võtta," ütleb ta ja tõdeb, et kirjutades püüab ta siiski keskenduda ühele asjale korraga. "Kui ma ühe asjaga tegelen, siis võin lõpuks olla, hambad ristis, nagu buldog, aga ma teen ta ära."

 

Väärtusetu pahn
 

Seda, miks ja millal täpselt ta otsustas kirjutama hakata, Indrek Hargla enam üksikasjalikult ei mäleta. "Lapsena meeldis mulle lugeda igasuguseid põnevaid raamatuid ja mingil hetkel tundsin, et tahaksin ka ise kirjutamist proovida," meenutab ta.
Vabakutselise kirjanikuna on ta tegutsenud 1999. aastast, seega märgib järgmine aastanumber tema jaoks juba üpris arvestatavat kirjanikustaaži. Sellest hoolimata jääb ta enesekriitiliseks: "Raamatud, mis ma kirjutasin esimese kümne aasta jooksul, on praegu vaadates mu enda meelest väärtusetu pahn, millega ei ole midagi peale hakata," põrutab ta ja selgitab: "Eesti on nii väike ja filter on siin nii nõrk, et avaldamisse pääseb igasugune kraam.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodutohter.

Artikli märksõnad