Jumalik vili eebenipuul. Kuidas kõva vili kodus „valmis küpsetada“

Kaja Kurg
Toorelt rohekaskollased viljad muutuvad küpsedes sõltuvalt sordist kuldkollaseks kuni punaseks. | Shutterstock

Kopsakat tomatit meenutava küpse hurmaa läikiva kesta all on peidus magus siidine viljaliha.

Magusate viljadega idadiospüüri (Diospyros kaki sün D. chinensis) Eestis kahjuks kasvatada ei saa, sest lõunamaine liik talub lühiajaliselt vaid kuni −6° külma. Lõuna pool valmivad hurmaad sügisel ja siis algab ka meie poodides hurmaahooaeg.

Eebenipuu perekonda kuuluv idadiospüür on pärit subtroopilisest Hiinast. Sealt levis ta ammustel aegadel Jaapanisse, kus sai eriliselt populaarseks nii ilu- kui viljapuuna. Euroopasse jõudis idadiospüür 18. sajandi algul. Viljapuuna kasvatatakse tema sorte Vahemere ja Musta mere äärsetes maades. Idadiospüür kasvab ja viljub vaid pika sooja suvega aladel.

Idadiospüüri jaapanikeelne nimi kaki on levinud mujalegi, ka meil on sel liigil veel kaks ametlikku nime: kakidiospüür ja kakiploomipuu. Nii et kes tahab, võib hurmaad kutsuda kakiks või kakiploomiks. Ploomipuuga pole idadiospüüril muidugi mitte mingit pistmist.

Idadiospüür on heitlehine puu, mille looduslik algliik kasvab kuni 17 meetri kõrguseks. Puud on kahekojalised: ühel on emas-, teisel isasõied. Suured tumerohelised lehed värvuvad sügisel enne langemist punaseks, viljad jäävad raagus puule rippuma aga veel tükiks ajaks. Sordid on algliigist õnneks hulga madalamad, nagu viljapuudki meie aedades. Sorte on tohutult, oma paar tuhat, laiemalt kasvatatakse umbes sadakonda.

Nagu paljud teisedki eebenipuu perekonna liigid, on idadiospüür hinnatud ka oma väärtusliku puidu poolest.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodu & Aed.

Artikli märksõnad