Jumalik vili eebenipuul. Kuidas kõva vili kodus „valmis küpsetada“

Kaja Kurg
Toorelt rohekaskollased viljad muutuvad küpsedes sõltuvalt sordist kuldkollaseks kuni punaseks. | Shutterstock

Kopsakat tomatit meenutava küpse hurmaa läikiva kesta all on peidus magus siidine viljaliha.

Magusate viljadega idadiospüüri (Diospyros kaki sün D. chinensis) Eestis kahjuks kasvatada ei saa, sest lõunamaine liik talub lühiajaliselt vaid kuni −6° külma. Lõuna pool valmivad hurmaad sügisel ja siis algab ka meie poodides hurmaahooaeg.

Eebenipuu perekonda kuuluv idadiospüür on pärit subtroopilisest Hiinast. Sealt levis ta ammustel aegadel Jaapanisse, kus sai eriliselt populaarseks nii ilu- kui viljapuuna. Euroopasse jõudis idadiospüür 18. sajandi algul. Viljapuuna kasvatatakse tema sorte Vahemere ja Musta mere äärsetes maades. Idadiospüür kasvab ja viljub vaid pika sooja suvega aladel.

Idadiospüüri jaapanikeelne nimi kaki on levinud mujalegi, ka meil on sel liigil veel kaks ametlikku nime: kakidiospüür ja kakiploomipuu. Nii et kes tahab, võib hurmaad kutsuda kakiks või kakiploomiks. Ploomipuuga pole idadiospüüril muidugi mitte mingit pistmist.

Idadiospüür on heitlehine puu, mille looduslik algliik kasvab kuni 17 meetri kõrguseks. Puud on kahekojalised: ühel on emas-, teisel isasõied. Suured tumerohelised lehed värvuvad sügisel enne langemist punaseks, viljad jäävad raagus puule rippuma aga veel tükiks ajaks. Sordid on algliigist õnneks hulga madalamad, nagu viljapuudki meie aedades. Sorte on tohutult, oma paar tuhat, laiemalt kasvatatakse umbes sadakonda.

Nagu paljud teisedki eebenipuu perekonna liigid, on idadiospüür hinnatud ka oma väärtusliku puidu poolest. Puit on läikiv, peene ühtlase tekstuuriga ja sirgekiuline. Sellest tehakse mööblit, golfikeppe, piljardikiisid jne.

 

Maitsev ja ilus
 

Eebenipuu ehk diospüüri taimeperekonna ladinakeelne nimi Diospyros tuleb kreeka keelest ja tähendab „jumalate tuld”. Küps hurmaa võib nii mõnegi meelest olla jumalikult maitsev, samas tundub teisele aga liiga imal.

Viljatüübilt on hurmaa paljuseemneline mari, mille sees on tavaliselt 4–8 pruuni seemet. Uuemates sortides seemneid pole, et oleks mugavam süüa. Toorelt rohekaskollased viljad muutuvad küpsedes sõltuvalt sordist kuldkollaseks kuni punaseks ja on siis kenad vaadata. Vilja kest on sile, läikiv ja tihke.

Toores hurmaa sisaldab parkainet tanniini, mis teeb maitse mõrkjaks ja on kootava toimega: suu muutub kuivaks ja „paksuks” nagu toomingamarju süües. Küpsedes ebameeldiv kõrvalmõju kaob ning viljaliha muutub magusaks. Sordiaretajatel on õnnestunud viljade parkainesisaldust märkimisväärselt vähendada ning uuemad sordid on ilma kootava toimeta.

Hurmaa võib olla poes müügil ka nimega diospüür, persimon (tuleb ingliskeelsest nimetusest persimmon), šaron (Iisraelis aretatud seemneteta sordid kannavad nime sharon), jaapani kakiploom. Leidub ka eksitavaid nimesid, nagu jaapani aprikoos või  hiina küdoonia.

 

Kuidas osta ja süüa?
 

Täielikult küps hurmaa on pehme ja õrn ega kannata transportimist. Sellepärast pannaksegi nad lõuna poolt teele pooltoorena, mil viljad on veel kõvad. Ka meil poodi jõudes on hurmaad sageli veel kõvavõitu, aga sellest pole midagi, sest kodus saab need hõlpsalt „valmis küpsetada”. Selleks pane hurmaad paberkotti, et viljast eralduv küpsemisgaas etüleen lendu ei pääseks. Toasoojuses võtab järelvalmimine aega vaid paar päeva.

Kui vili on muutunud pehmemaks, tasub seda juba mekkida. Täisküpse hurmaa viljaliha on klaasjas ja läikiv ning kumab läbi õhukese kesta. Ka vedelaks muutunud viljaliha on maitsev. Mõni pruun plekk küpsel viljal ei tee midagi, kuid üleküpsenud vili rikneb kiiresti ja tuleb kohe ära süüa. Jahedas (3–4°) säilib parajalt küps hurmaa paar nädalat.

Hurmaa on kasulik, sest sisaldab …

… ohtralt antioksüdanti beetakaroteeni;

… rikkalikult karotinoide, millest keha sünteesib A-vitamiini;

… palju fruktoosi ja glükoosi ehk puuvilja- ja viinamarjasuhkrut (13–21%);

… mineraalainetest rohkelt kaaliumi ja magneesiumi;

… mikroelementidest mainimisväärselt vaske, rauda, tsinki ja joodi;

… külluslikult kiudaineid.

shutterstock_1231861144.jpg

Eestis kahjuks seda magusat vilja kasvatada ei saa, sest lõunamaine liik talub lühiajaliselt vaid kuni −6° külma.
Shutterstock
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid