Kadriorulikult esinduslik kodu. Ajastutruu, ent moodsa tehnoloogiaga

Kersti Pikk
11.03.2018
Kadrioru villalikus elumajas asuvale korterile on omased kõrged ja õhurikkad ruumid ning uhked vaated akendest. | Terje Ugandi

Ace of Space’i sisearhitektid Ines Käärma ja Ingrid Songisepp on leidnud 1930ndate algusaastate majja loodud interjööris kauni kooskõla ajastutruu ja nüüdisaegse kujunduslaadi vahel. Avaras korteris on kõrvuti ajaloopärand ja uusim tehnoloogia, mis tagab elanikele peale ilusas ruumis toimetamise ka tervisliku sisekliima.

Kadriorg oma vaheldusrikka miljöö, väärikate majade, puudeallees tänavate ja avarate korteritega on elukohana kahtlemata kõrgelt hinnatud piirkond, kuhu kodu leidmine on tihti õnneasi. Iseäranis majja, kus on säilinud omaaegne esinduslikkus ja algsed lahendused. Noor kolmeliikmeline pere leidis just sellise korteri ja taastas eeskujulikult eestiaegse interjööri hiilguse, mõistagi tänapäevast elustiili ning uusimaid tehnilisi võimalusi arvestades.

126 ruutmeetri suuruses korteris oli säilinud palju algseid detaile, mida juba korteri eelmised elanikud olid osanud väärtustada ja alles hoida. Kuna uued omanikud soovisid ruumilogistikat enda pere jaoks pisut sobivamaks kohendada ja lisada moodsa ventilatsioonisüsteemi, võeti kogu korteris ette põhjalik remont.


Ruumikas ja funktsionaalne
 

Koos Ace of Space’i sisearhitektidega seati eesmärgiks säilitada maksimaalselt elemente, mida oli võimalik hoida ja korda teha: uksed koos linkide ja lukkudega, kalasabaparkett, köögisahver, arhitektimärgiga malmradiaatorid jms. Osade laekarniiside, rosettide ning põrandaliistude seisukord oli kehv ning need taastas restauraator. Ruumika ja suurlinliku planeeringuga korteris oli olemas köögis paiknev teenijate sissekäik, mis jäeti alles.
Samuti jäi kasutusele köögi välisseinas olev jahe sahver, mis on igati vajalik abiruum ka tänapäevases kodus. Jahekapi uks lasti uuesti valmistada naaberkorterist leitud originaali põhjal. Teenijatuba oli ümber ehitatud juba varem, et eluruumidele avarust juurde anda.

Korteri üldplaanis hoiti voolavust, mõnusat kulgemist ja avaraid vaateid ning algne planeering jäeti suures osas paika. Ühe muudatusena kaotati ära üks siseuks, et luua selge piir privaatsema magamistubade ja avatud elutoa tsooni vahele. Kuna eestiaegses korteris oli ainult üks tualett, tehti väike ümberkorraldus siingi. Tilluke tualettruum jäeti külaliste WCks, vannituppa toodi kõik pesuruumis tarvilik: dušš, valamu, WC-pott, vann ja panipaigad. Kõikide funktsioonide mahutamine pisikesse sopilisse ruumi, kus oli lisaks mitu kandvat posti, kujunes sisearhitektide sõnul üheks projekti keerulisemaks osaks.

Pererahvas lõi ehitusprotsessis aktiivselt kaasa, võttes enda kanda erinevate keeruliste ja aeganõudvate restaureerimistööde korraldamise. Kaasa mõeldi ka uute tehniliste lahenduste leidmisel, et jõuda koostöös sisearhitektidega parima tulemuseni.
 

Tark tehnika ja tervislik sisekliima
 

Esinduslikus elumajas olid olemas oma aja kohta moodsad lahendused: keskküte, korralikud ventilatsioonisüsteemid ja muud moodsale linnakodule omased mugavused; puitpõrandad ja -aknad aitavad praegugi kaasa ruumi heale atmosfäärile.

Tänapäeval on aga omad normid ja võimalused ning nii planeeriti korterisse uus ja nutikas Airoboti ventilatsioonisüsteem, mis jälgib pidevalt ruumide temperatuuri, õhuniiskust ja süsihappegaasi taset ning reguleerib vastavalt olukorrale iseseisvalt õhukvaliteeti. “Kodu sisekliimast sõltub enesetunne ja heaolu,” kiidab pererahvas Eestis välja töötatud seadme omadusi. “Kogu süsteem toimib automaatselt, me ei pea selle tegevusse sekkuma. Mobiilirakenduse abil saame jälgida, kuidas õhunäitajad kodus muutuvad ja kuidas süsteem neid vajadusel parandab. Kui külalisi on rohkem, hakkab CO² tase tõusma ning seade tõstab õhu ventileerimise kiirust; duši all käies tegeleb süsteem kohe üleliigse niiskuse väljaviimisega.” Kogu moodne tehnosüsteem on märkamatult ära peidetud ja renoveeritud ventilatsioonirestide taga ei oskaks kõrgtehnoloogia olemasolu aimatagi.


Puiduintarsia ja peegelpinnad
 

Pilku püüavad hoopis austusega korda tehtud kalasabaparkett, kõrged uksed, laekarniisid ja loomulikult ajastuhõngulisse interjööri veatult sobiv sisustus. Kogu mööbel, välja arvatud diivanid ja toolid, on ühtset stiili ja sümmeetriat silmas pidades valminud sisearhitektide jooniste järgi. Ines Käärma sõnul tuli leida üks läbiv “mööbliidee”, mis läbiks kogu interjööri ja viitaks ajastule omasele stiilile. Siin korteris said selleks kaunis intarsiatehnikas kapiuksed ja ruumi “ära kaduvad” peegellaminaatpindadega garderoobid.

Elutoa kõrval olevasse kabinetti, kuhu valiti korteri üldisest heledast koloriidist tooni võrra hallikam seinavärv, kavandasid disainerid tammeintarsias mööbli: riiulid, kapid ja kirjutuslaua. Minevikule vihjav puidudekoreering on teostatud stiilitundlikult ja nüüdisaegses võtmes. Mööbli karkassid on hallid ja sulanduvad seintega üheks.

Et kõrgete ruumide kaunid laekarniisid saaksid esile tõusta, ei ulatu kapid üheski toas laeni välja. Laed on täies kõrguses avatud, vaid esikusse lisati ventilatsiooni varjamiseks vajalikud karniisid.

Tubade nooblit üldilmet on hoitud puutumatuna veel ühel viisil – nimelt kavandati magamis- ja lastetuppa üleni peegellaminaadist fassaadidega garderoobid. Peegelkuubikud tekitavad toreda silmapetteefekti, kadudes ruumis visuaalselt täielikult ära. Samal ajal peegeldavad kapipinnad edasi põrandate kalasabamustrit, valgeid seinu ja mööblit, luues katkestusteta ja avara ruumimulje.

Interjööri meeleolu on rahulik ja väljapeetud, kõrvutatud on heledust-tumedust ja värskeid siniseid toone. Laitmatut ruumikujundust kroonib moodne disainiklassika, mille suurepärased näited on Gino Sarfatti rippvalgustid 2097 (1958) ning Archille ja Pier Giacomo Castiglioni põrandavalgusti Arco (1962) firmalt Flos.

Sarnased artiklid