Karuga kohtumine võib ehmatada – tea, kuidas õigesti reageerida
Kuigi karu nägemine võib olla meeldejääv elamus, on kõige mõistlikum jätta loomale piisavalt ruumi ja lasta tal rahulikult oma teed minna. | foto: ShutterstockViimastel nädalatel on Eestis sagenenud teated karudest, keda on märgatud nii metsades kui ka asulate läheduses. Kuigi pruunkaru on üldiselt inimpelglik loom, tasub iga kohtumist võtta tõsiselt ning teada, kuidas sellises olukorras õigesti käituda.
Keskkonnaameti sõnul on karud Eestis laialt levinud ning nende arvukus ulatub hinnanguliselt vähemalt tuhande isendini. Enamasti väldivad nad inimesi ning liiguvad märkamatult minema juba enne, kui inimene neid üldse märkab.
Säilita rahu ja ära jookse
Kui märkad karu, on kõige olulisem jääda rahulikuks. Esimese ehmatusega võib tekkida soov kiiresti eemalduda või lausa joosta, kuid seda ei soovitata teha. Jooksmine võib loomale mõjuda jälitusinstinkti vallandajana.
Keskkonnaamet soovitab karust võimalikult kaugele hoida. Kui loom on sind märganud, väldi otsest silmsidet, kuid jälgi samal ajal tema liikumist. Räägi rahuliku häälega ning väldi järske liigutusi. Tagane aeglaselt samas suunas, kust tulid, hoides end näoga karu poole.

Kui näed karupoega, lahku kohe
Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui märkad karupoega. Kuigi väike karu võib tunduda armas ja abitu, viibib ema tavaliselt läheduses ning võib poega kaitstes muutuda ohtlikuks.
Sellisel juhul tuleks kohe rahulikult taganeda samas suunas, kust tulid, ning mitte mingil juhul püüda pojale läheneda ega teda pildistama minna.
Ära meelita karu kodu juurde
Kui karu liigub kodu läheduses, tasub üle vaadata, kas õues leidub midagi, mis võiks looma ligi meelitada. Karusid võivad meelitada näiteks toidujäätmed, lemmikloomatoit, kompostihunnikud või mesitarud.
Keskkonnaamet soovitab hoida kõik võimalikud toiduallikad kinniselt, et loom ei harjuks inimestega seotud toitu otsima. Mesilate kaitsmiseks soovitatakse kasutada korralikult paigaldatud elektrikarjust.
Kui karu satub asulasse
Asulas liikuv karu võib olla segaduses ja ettearvamatu. Kui looma liikumine kujutab endast ohtu inimestele, tuleb helistada hädaabinumbril 112.
Kui tegemist ei ole vahetu ohuga, kuid märkad karu või tema tegevusjälgi looduses, soovitab Keskkonnaamet oma vaatlusest teada anda loodusvaatluste rakenduse või PlutoF platvormi kaudu. Karu talvitumispaigast või selle kahtlusest tuleks teatada riigiinfo telefonil 1247.
Kas karu ründab inimest?
Eestis on karurünnakud inimese vastu väga harvad. Karu püüab enamasti inimest vältida ning eemaldub esimesel võimalusel. Ohtlikuks võib olukord muutuda siis, kui loom tunneb end nurka surutuna, kaitseb poegi või on vigastatud.
Kui karu peaks siiski ründama, soovitab Keskkonnaamet visata end maha, kaitsta kätega pead ja kaela ning jääda võimalikult liikumatuks. Selline käitumine võib aidata loomal huvi kaotada ja eemalduda.
Kuidas karukohtumist ennetada?
Metsas liikudes tasub anda endast märku. Rääkimine, matkakaaslasega vestlemine või muu tavapärane liikumismüra aitab karul inimest juba kaugelt märgata ning enamasti eemaldub ta ise.
Samuti tasub vältida tihedas võsas või marjametsas täiesti hääletult liikumist, sest ootamatu lähikohtumine võib ehmatada nii inimest kui ka karu.
.png)









