Kas korterivahetus on võimalik ja kuidas see toimuks?

kodus.ee
Shutterstock

Kinnisvara müügikuulutustes on vahel märgitud, et sobib ka vahetus. Kuuldavasti vormistatakse siis ikkagi ost ja müük? 

Kuidas toimuks korterivahetus, kui saavad kokku kaks koduomanikku, kel pole finantsilisi võimalusi (ega laenu saamise võimalust) kanda notari deposiidile ostusummat (ka mitte fiktiivset)? Näiteks, kui tegemist on nn kõigi mugavustega kahetoalise korteri vahetamise sooviga kolmetoalise mugavusteta korteri vastu, mille turuväärtus on umbes sama. Vastab notar Priidu Pärna, Eesti Omanike Keskliidu esimees.

Vahetuslepingute sõlmimine oli levinum aastakümneid tagasi, kui ostjatel polnud võimalik kasutada ostmiseks pangakrediiti. Seetõttu otsiti võimalusi kortereid vahetada.

Vahetuslepingut sätestab võlaõigusseadus ja selle lepingu sõlmimine on tänapäevalgi võimalik. Vahetuskuulutusi kohtab siiski harva. Kinnisvara vahetusleping peab olema notariaalselt tõestatud ja notar korraldab ka tehingu registreerimise kinnistusraamatus.

Sisuliselt on vahetuse puhul tegemist kahe müügiga, kus vastusooritus ei tehta mitte rahas, vaid teise esemega. Vahetaja vastutab nagu müüja samade seadusesätete alusel asja omaduste osas ja asja varjatud puuduste eest. Siiski on vahetusleping eraldi lepingu liik ja seda ei vormistata kahe eseme müügina.

Vahetada võib ka erinevaid asju, näiteks maja autoga või korterit hooneühistu osakuga. Eeldatakse, et vahetatavate esemete väärtus on võrdne. Kui see nii ei ole, siis on võimalik, et makstakse ka vahe pealt rahalist hüvitist.   

Vahetuslepingu sõlmimisel arvutatakse notaritasud ja riigilõivud kõrgema väärtusega vara hinnalt ning vahetuskauba väärtusi ei summeerita. Kui vahetatav korter või maja ei ole vahetaja alaline elukoht, siis võib nagu müügigi korral tekkida vajadus deklareerida tulu ja maksta tulumaksu. Vahetustehingu maksustamise osas tuleks pöörduda küsimuse täpsustamiseks maksu- ja tolliameti poole.

Sarnased artiklid