Kas naabritel on asja, mida ma oma rõdul kasvatan?
Kodu&Aed
Linnaaiandus muutub üha populaarsemaks. | Shutterstock

Kas linnarõdul tohib ikka omasoodu majandada ja kasvatada lilli või köövilju. Mis saab, kui see tegevus häirib naabreid? 

Lugeja kirjutab. Elan Lasnamäel korrusmajas ja olen rajanud oma rõdule rohelise oaasi: kastides kasvavad lilled, maitseroheline ja isegi redised, seina mööda ronib metsik viinapuu … Kuid alumine naaber on kurtnud, et mu lillede kastmisvesi tilgub nende rõdu eest mööda ning ülemist on häirinud mu viinapuu väädid, mis ronivad juba ka tema korterini. Ometi on kastmisvesi puhas ja voolab sama teed nagu sadav vihm – ja miks peaks naabrit häirima tasuta saadud rohelus akna taga?

Millised piirid seab rõdu kasutamisele seadus?

Vastab Priidu Pärna, Eesti Omanike Keskliidu esimees

Rõdude kasutamisele kehtestab seadus üldised piirid. Täpsemalt saab rõdude kasutamist reguleerida korteriühistu ise maja kodukorras või põhikirjas, sest kõiki eraisikute vahel tekkivaid küsimusi ei peagi seadus täpselt reguleerima. Me ei taha, et riik kõikjal meie ellu sekkub.

Alustame sellest, kellele rõdu kuulub. Kortermajade puhul on maja välisseinad, fassaad, katus, vundament, trepikojad ja vahelaed kõigi korteriomanike kaasomandis. Seega on ka rõdu kaasomandis, kuigi see võib olla korteriomaniku ainuvalduses. Osas majades võib olla rõdu pindala siiski määratud ehitusprojektiga korteri reaalosa koosseisu ja siis on ka rõdu inimese ainuomandis. See info selgub kinnistusraamatu andmetest.

Sõltumata rõdu kuuluvusest, ei tohi omand põhjustada teistele kaasomanikele keelatud mõjutusi. Korteriomandi ja korteriühistuseaduse §31 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, ja samas taluma mõjusid, mis jäävad tavakasutuse piiridesse. Lisaks peavad seaduse kuldreeglina korteriomanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

Asjaõigusseaduse §143 (naabrusõigused) täpsustab olukorda veelgi: kinnisasja omanikul (ka korteriomanikul) ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.

Küsimusele vastamisel tuleb eelnevast lähtuvalt kaaluda seda, kas lillede kasvatamine ja kastmisvee valgumine naabrile võib olla keelatud mõjutus ehk kas kahjustab oluliselt naabril oma korteri kasutamist ja omandi nautimist. Vaevalt taimede kasvatamise osas saaks väita, et see põhjustaks keelatud mõjutuse, v.a kui see takistab naabri vaadet. Kastmisvee pideva valgumise puhul peaks siiski kasutusele võtma abinõud selle ärahoidmiseks. Erinevalt vihmaveest on ju siin vee valgumine suunatud naabrile

 

Sarnased artiklid