Kas osteoporoosi on võimalik ennetada?

Kati Paal
perearst
Osteoporoosi teket soodustab rohke kohvi ja gaseeritud jookide joomine ning suitsetamine, samuti liigne alkoholitarbimine. | Shutterstock

Osteoporoos ehk luuhõrenemine on haigus, millele on iseloomulik luutiheduse vähenemine. Kuigi hilisemas eas enam toiduga luumassi suurendada ei õnnestu, on siiski oluline jätkata tervislikult toitumist, et osteoporoosi teket pidurdada. Kas saab  midagi teha, et seda diagnoosi ennetada?

Osteoporoos ehk luuhõrenemine on kogu skeleti haigus, mis põhjustab luutiheduse vähenemist ja luukvaliteedi halvenemist: luud muutuvad hapraks ning suureneb luumurru oht.
Osteoporoosi riskitegurite hulgas on neid, mida me mõjutada ei saa – sugu, pärilikkus, vanus, kaasuvad haigused –, aga ka neid, mille puhul võib muudatustest kasu olla, nagu eluviis ja toitumisharjumused.
Kaltsiumivaene dieet enne 30. eluaastat, mil luud veel kasvavad, on samuti üks luuhõrenemise tekke riskifaktor. Kuigi hilisemas eas enam toiduga luumassi suurendada ei õnnestu, on siiski oluline jätkata tervislikult toitumist, et osteoporoosi teket pidurdada.

 

Kaltsium
 

Eelkõige on vaja jälgida, et toiduga saaks piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini. Kaltsiumi soovitatav päevaannus 25–50-aastastel naistel on 1000 milligrammi, üle 50-aastastel aga 1200–1500 milligrammi. Kõige parem on saada piisav kogus kaltsiumi kätte igapäevasest toidust – nii pole vajadust toidulisandeid kasutada. Rohkelt kaltsiumi on piimas ja piimatoodetes, aga ka mõnes köögiviljas, nagu oad, brokoli, lillkapsas; samuti pähklites ja kalas. 200 milliliitrit piima sisaldab umbes 250 milligrammi kaltsiumi, väike tükk (5 grammi) juustu 50 milligrammi kaltsiumi.

 

D-vitamiin
 

D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks. D-vitamiini saame päikesest, aga ka mõnede toitudega, nagu rasvane kala, kalamaksaõli, munakollane, maks ja täispiimatooted.
Meie laiuskraadil on üldiselt siiski tarvis päikesevaesel ajal D-vitamiini toidulisandina juurde võtta. Täiskasvanute soovitatav annus on 800–1000 IU-d päevas.

 

Liikumine
 

Luuhõrenemise tekkel on leitud kindel seos ka liikumisega: vähene kehaline aktiivsus lapseeas, eelkõige puberteedieas, on osteoporoosi teket soodustav faktor. Ja vastupidi, aktiivne, liikuv eluviis mõjub luustikule hästi igas vanuses ning kõik spordialad, mis nõuavad hüppamist, jooksmist või tantsimist, mõjuvad luudele tugevdavalt.
Täiskasvanueas sportimine küll enam luumassi ei suurenda, kuid pidurdab osteoporoosi arengut, parandab lihasetoonust ja tasakaalu ning tänu sellele väheneb kukkumiste ja luumurdude risk.

 

Muud tegurid
 

Kuna naatrium soodustab kaltsiumi väljumist luudest, suurendab rohke soolase toidu söömine osteoporoosi riski. Samuti soodustavad osteoporoosi teket rohke kohvi ja gaseeritud jookide joomine ning suitsetamine, samuti liigne alkoholitarbimine.
Menopausieas naistele, kellel naissuguhormoonide taseme järsu languse tõttu esinevad häirivad üleminekuea vaevused (kuumahood, higistamine, limaskestade kuivus ja muu selline) ning kellel on suur osteoporoosi haigestumise risk, sobib hormoonasendusravi ka osteoporoosi ennetamiseks.

Osteoporoosi risk on suurem neil, kes põevad kroonilisi haiguseid nagu reumatoidartriit, luupus, astma, kilpnäärmehaigused, ja ka neil, kes tarvitavad pikemat aega suu kaudu glükokortikoidhormoone sisaldavaid ravimeid.
Kui densitomeetrial ehk luutihedust mõõtval uuringul tuvastatakse osteoporoos, on lisaks elustiili ja toitumise korrigeerimisele vaja hakata võtma ravimeid, mis suurendavad luude tihedust ja vähendavad luuhõrenemisest tingitud luumurdude riski.

Allikas: Kodutohter

Sarnased artiklid