Kes rikkus hobukastani lehed? Keerukoi!

Eneli Käger
29.09.2018
Harilik hobukastan on keerukoile väga vastuvõtlik. | Shutterstock

Kõikjal Eestis, nii eraaedades kui haljasaladel, riivavad valusalt silma hobukastani-keerukoi puretud pruunilaigulised hobukastanid. Mis aitaks selle nuhtluse vastu?

Hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella) ei ole taimekahjur tavapärases, põllumajanduslikus tähenduses: ta ei vähenda põllukultuuride saaki. Kahju tekitab ta hoopis aianduses ja haljastuses. Eelkõige on kahju esteetiline, sest kahjuri tegevus vähendab puu dekoratiivsust, lisaks nõrgeneb taime tervis ja vastupidavus.

Hobukastani-keerukoi on Euroopas üsna uus kahjur, kes on sinna tunginud lõuna poolt ja ebameeldivalt kiiresti edasi levinud. Arvatakse, et hoogsat levikut on põhjustanud muuhulgas koos autodega edasi kandunud lehejäänused, mis on sisaldanud kahjuri nukkusid. Eestis märgati teda entomoloog Mati Martini sõnutsi esimest korda 2007. aastal.

Harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum) on keerukoile väga vastuvõtlik, teised hobukastani liigid meeldivad sellele kahjurile märksa vähem.

Alati ei ole lehtede pruunistumises süüdi keerukoi. Seda võib põhjustada ka kuivus või mõne toitaine puudus/liig. Pruunide laikude näol võib olla tegu ka hobukastani-pruunlaiksust tekitava seene Guignardia aesculii kahjustusega. Seda, kas puul tegutseb keerukoi, on lihtne kindlaks teha lehti lähemalt uurides.

 

Kuidas laigud tekivad?
   
                            

Hobukastani-keerukoi valmik on tilluke (pikkus 5 mm) valgemustriliste tiibadega ookerkollane liblikas, kes poetab oma munad ühekaupa hobukastani lehtede peale. Munadest väljunud röövikud, kes näevad välja nagu imepisikesed valkjad ussikesed, uuristavad lehe sisse käigu ja hakkavad seal isukalt sööma. Nemad rikuvadki oma söömingu käigus lehti.

Lehes toitumise tagajärjel tekib väike ümmargune poolläbipaistev laikkaevand, mis peagi pruunistub, kuna epidermise ehk kattekoe rakud hukkuvad. Vastu valgust vaadates on vastsete tegevust lehe pealmise ja alumise pinna vahel kerge tuvastada – leht on seest tühjaks söödud, kudede vahel on näha elutegevuse jälgi: näripuru, väljaheiteid, tumepruune nukke, nukkude võrgendipesi, olenevalt vaatlusajast ka vastseid.

Röövik õõnestab lehes olevat kaevandit järjest suuremaks. Lõpuks muutub see  piklikuks korrapäratu kujuga kaevandusalaks. Juhul kui söödikuid on lehes tihedalt, võivad nende kaevandid liituda ning puu kaotab suurema osa oma rohelisest lehepinnast. Lehed kuivavad ning varisevad juba suve teisel poolel.

Kui roheline, fotosünteesiv lehepind väheneb, siis puu kasv aeglustub, kuna fotosünteesi käigus valmivad taime elutegevuseks vajalikud süsivesikud. Ühtlasi nõrgeneb ka vastupidavus ebasoodsate keskkonnatingimuste (kuivus, liigniiskus, külm, tihenenud pinnas jne) suhtes. Lisaks levitavad taimemahlast toituvad putukad haigusi.

 

Aastas vähemalt kaks põlvkonda
 

Hobukastani-keerukoi on Eestis piisavalt elujõuline, et anda aastas kaks-kolm põlvkonda. Üks osa iga põlvkonna nukkudest siirdub sügavasse puhkeseisundisse ja koorub alles järgmisel kevadel. Nii tagab liik oma asurkonna elujõu ka siis, kui mingi põlvkond ebasoodsate ilmade tõttu hukkub.

Esimene nukust väljunud põlvkond lendleb mais ja juuni algul. See põlvkond on küllalt väikesearvuline. Hobukastani suurte lehtede varjus väikesi koiliblikaid peaaegu ei märkagi. Lehtedele ilmuvad sel ajal üksikud kaevandid, mida tavaliselt ei osata tähele panna.

Keerukoi teine põlvkond, mis lendleb ja muneb massiliselt juuli teisel poolel ja augustis, tekitab aga juba silmatorkava kahjustuse. See põlvkond areneb, nagu ikka, tavapäraselt: munadest väljuvad vastsed, kes pärast hobukastani lehtedes toitumist nukkuvad. Nukkudest väljuvad liblikad, kes on täiskasvanud putukad ehk valmikud.

Kolmas põlvkond lendleb sügisel hiljem: septembri lõpus ja oktoobris. Neil on vähe võimalust muneda. Külmade saabudes varjuvad liblikad koorepragudesse või puu alla lehevarisesse.

Langenud lehtedesse jäävad talvituma ka lehekaevandites olevad keerukoi nukud. Need, kes talve üle elavad, panevad kevadel aluse uuele põlvkonnale.

 

Võitlus algab sügisel
 

Hobukastan on suur puu ning väga keeruline ja ka keskkonda saastav oleks seda koduaias mingi kahjuritõrjevahendiga pritsida. Õnneks saab ka teisiti.
Kõige lihtsam ja esialgu ka kõige tõhusam viis, kuidas vähendada kahjuri arvukust, on hõrendada kevadel tegutsema hakkava esimese põlvkonna ridu. Seda tuleb teha sügisel.

* Riisu hobukastani alt hoolikalt kokku viimnegi langenud leht, sest seal võib olla keerukoi nukkusid. Hävita lehed, kõige kindlam on need põletada.

* Kui aias pole nõuetekohast tuletegemise kohta, võib lehejäätmed ka kompostida. Kata need vähemalt 10 cm paksuselt mulla või 15–30 cm paksuselt taimse materjaliga. Hunnikut ära liiguta enne suurt suve. Nukud hävivad vaid siis, kui kompostikuhi kuumeneb korralikult läbi.

* Kui oled tuvastanud oma koduaia puul tülika kahjuri, siis nopi kogu suve jooksul järjekindlalt ära maha langenud lehed ning hävita.

Sarnased artiklid