Kes teevad mustale sõstrale kahju? 8 kahjustajat
Väino Eskla
Soojad talved on kahjuritele andnud tuult tiibadesse. | Shutterstock

Põõsaste kasv sõltub suuresti mullalõimisest ja -niiskusest, väetamisest, ümbritsevast taimestikust, maaväljadest. Haiguste ja kahjurite puhangud on aastati üsna erinevad. Järjestikused sula maaga talved on olnud lume all talvituvatele kahjustajatele eriti heaks kasvulavaks.

* Sõstra-pahklest on kahtlemata suurim pahategija. Sellest kahjurist on küll aastakümneid räägitud, kuid ikka tuleb ta esiplaanile seada, sest üsna paljud märkavad kahjustust hilja või ei oska ära tunda.

Oma kogemuste põhjal võin öelda, et koduaias saab seda kahjurit siiski vaos hoida. Selleks tuleb juba hilissügisel ja kevadtalvel ebaloomulikult ümaraks paisuvad pungad ära korjata ja põletada, kolmas kord tuleb põõsad üle vaadata enne lehepungade avanemist.
Kindluse mõttes võiks põõsastele veel vahetult enne õitsemist pilk peale visata, sest muidu pääsevad lestad varem kahe silma vahele jäänud avanemata pungast maailma vallutama. Nii igal aastal toimides saab pahklesta arvukust kontrolli all hoida. Kui kahjustust avastades on juba terve põõsas nakatunud, siis on tihti mõistlikum see üldse hävitada.

* Sõstra-klaastiiva vastsed kaevandavad oksa säsis ja põhjustavad suvel üksikute okste närbumist ning kuivamist. Lõika kuivanud oksad põõsast välja ja põleta!

* Sõstra oksa-pahksääse punakad vastsed elavad oksa koore all ning põhjustavad okste närbumist ja murdumist. Enamasti tegutsevad nad oksa neis osades, mis on eelnevalt kahjustatud. Lõika kahjustatud oksad välja ja hävita!

* Karusmarja-jahukastet, mida varasematel aegadel peeti tülitekitavaks haiguseks, esineb uutel sortidel järjest vähem.

* Sõstra- ja karusmarjarooste annab endast märku sõstra õitsemise ajal, kui lehtedele, võrsetele ja hiljem ka marjadele tekivad kollased või oranžikad kublakesed. Haigust esineb rohkem happelistel ja liigniisketel aladel ning tarna kasvukohtade läheduses. Korja nakatunud lehed kokku ja hävita!

* Sõstra-viltrooste ilmneb lehtede alapinnal, kuhu tekivad kollakad või oranžikad laigud ning suve teisel poolel pruunikaspunased viltjad moodustised. Nakatunud lehed varisevad, võrsete kasv aeglustub ning saak väheneb. Korista varisenud lehed ja põleta!

* Lehevarisemistõve (antraknoos) tunnuseks on suve algul mõnede kollasekirjude lehtede esinemine sõstrapõõsastel. Nakatunud lehed varisevad enneaegselt, mis halvendab võrsete kasvu ja vähendab saagikust. Kuna seeneeosed talvituvad varisenud lehtedel, on vajalik lehed sügisel koristada ja põletada (mitte panna kompostihunnikusse ega multšiks) ning hoida istandik umbrohust puhas.

* Helelaiksusega on tegu siis, kui suve teisel poolel tekivad lehtedele pruunika servaga valkjashallid laigud. Esineb enamasti koos lehevarisemistõvega.

Pea meeles: heas kasvukohas kasvavad ja korralikult hooldatud põõsad on tugevad ja elujõulised ning kahjurite ja haiguste suhtes vastupidavamad.

Sarnased artiklid