Kirkaid toone sombustesse sügispäevadesse. 15 kaunist hilist õitsejat

Anu-Kristin Tara
Lursslill. | Shutterstock

Hilised õitsejad toovad septembris, oktoobris ja vahel ka novembris kõledate tuulte, vihmahoogude ja jaheda ilma kiuste õue tuju tõstvaid värve. Esitleme meie aedadesse sobivaid lilli ja ilupõõsaid.

Juba hilissuvel püüavad paljudes istutusalades pilku astrid. Meie vaaremad kasvatasid rehetare kambri akna all helelillade õitega sügisastrit. Selle vähenõudliku taluaedade klassiku esimesed õied puhkevad juba juulis, ent õiteilu jätkub oktoobri lõpuni, soojal sügisel veel kauemgi.

Arvukate sortide-liikidega astri õite värvus varieerub sinakatest, lilladest, roosadest, punakatest valgete ja kollaste toonideni ning taimi saab valida olenevalt kasvukohtast tooni, kõrguse, õitsemise aja jms järgi. Üks omanäolisemaid on pisikeste valgete õitega kuni meetri kõrguseks harunevaks puhmaks võrsuv kanarbikulehine aster Aster ericoides.

Astrid armastavad päikesepaistelist ja tuulevarjulist huumusrikast vett läbilaskva mullaga sooja kasvukohta. Nad on üsna talvekindlad, võides samas peenras kasvada aastakümneid. Kõige lihtsam on astreid paljundada kevadel (hilja õitsvaid liike) ja sügisel puhmikuid jagades.
Ammustest aegadest on Eestimaa aedades tuntud sihvakas kollaste õitega maapirn ehk mugul-päevalill ehk topinambur Helianthus tuberosus. Vähenõudlikku maapirni hinnatakse pigem köögiviljana, sest tema maitsvaid, inveri juurt meenutavaid mugulaid tarvitatakse toiduks. Aga mugul-päevalillest võib aeda kujundada ka kauni 3 meetri kõrguse suveheki.

Preeria-päevalill Helianthus maximiliani on väga efektne. Õitsemise ajal on lille tugevad varred kuni tipuni välja (2−2,5 m) kaetud arvukate kuldkollaste õitega. Ta püsib ise püsti – teda ei pea toestama. Päikeselembelisena sobib lillepeenra keskele ja aia lõunapoolsesse äärde.
Nii nagu muiste, on ka tänapäeval päevakübar Rudbeckia väga väärtuslik ja kaua õitsev sügislill. Suurte õite värvus on kollane, oranž või pruun. Eestis on üpris levinud särava päevakübara Rudbeckia fulgida ja lõhislehise päevakübara Rudbeckia laciniata sordid.

Kuni 2 meetri kõrguseks sirguv taim kasvab päikeselises paigas mõne aastaga kenaks tuules voogavaks puhmaks. Mulla suhtes pirtsakas pole, kuid ei talu liigniiskust. Paljundatakse seemnetega, istikut jagades või juurpistikutega.

Lillesõprade viimase aja lemmikud on siilkübarad. Punane siilkübar Echinacea purpurea on üks ilusamaid rühmapüsikuid, tal on palju erinevaid õiekujusid ning värve samuti – valgest purpurpunaseni. Eriti ilusad on päikeseloojangu ja tulekarva oranžid, samuti kollased ning roosad sordid.
Punane siilkübar on üldiselt tugev taim ega vaja erilist hooldust. Paraku peab teda lühikese eluea tõttu mõne aasta järel ümber istutama. Samas õitseb ta rikkalikult ning seda saab virgutada, kui lõigata äraõitsenud varred ära.
Punane siilkübar edeneb paremini päikeselises kohas ja viljaka mullaga peenras. Õitseb juuli lõpust kuni esimeste öökülmadeni.

Alles septembris-oktoobris õide puhkev suursugune lursslill Cimicifuga on Euroopas väga menukas – ta on suurepärane püsik ja ka soolotaim. Lursslill hakkab olenevalt sordist õitsema juba juulis, hilisemad sordid puhkevad õide septembris.

Meil on tuntud harulise lursslille C. ramosa purpurlehine sort ’Purpurea’. Eriti pilkupüüdev on aga šokolaadikarva lehestiku ja kaunite õieküünaldega sort ’Brunette’.
Lursslilled on pikaealised püsikud ning neil kulub kasvukohaga (jahedam ja niiskem, parem muld) kohanemiseks mõned aastad. Aga siis õitsevad nad rikkalikult, võides ühes ja samas kohas meid rõõmustada aastakümneid.
Sügisese aia ehted on ka kukeharjad Sedum. Nende sortiment ja värvivalik on lai: leidub kollaseid, valgeid, roosasid, punaseid, lillasid.
Kõige tavalisem ja samas ka armastatum on kaunis kukehari Sedum hybridum ’Herbstfreude’. See põlvekõrgune roheliste lihavate lehtede ja tumeroosade-punakate tihedate õisikutega taim avab oma õiepungi külmadeni.

Kukeharjad on üldiselt mulla suhtes vähenõudlikud. Nad eelistavad päikesepaistelist kasvukohta, kuid ei talu liigniiskust.

Kapriisse hiina emajuure Gentiana sinoornata kasvatamine on algajale paras väljakutse. See lill kaunistab hilissügisel oma lamanduvate vartega, seest taevasiniste, väljast tuhmimate, kuid laiade rohekaskollaste triipudega suurte kellukjate õitega iga kiviktaimlat.

Laiemat kõlapinda väärib kilpkonnalill Chelone. Oma nime on taim saanud kilpkonna pead meenutava õie kuju järgi.

Meil kasvatatakse rohkem viltust kilpkonnalille Chelone obliqua. Tugeva varre ning tumeroheliste saagjate servadega lehtede ja roosade õitega 70 cm kõrgune vastupidav taim õitseb südasuvest kuni sügiskülmadeni. Areneb niiskes ja savises pinnases lopsakalt, liivases ja kuivas kipub kiratsema.
Põõsasmaran Potentilla on ilus ja vähenõudlik taim, suurepärane õitseja. Tema tulikat meenutavad õied pakuvad rõõmu jaanipäevast lume tulekuni.
Põõsasmarana sordid erinevad üksteisest kõrguse, laiuse, õie suuruse ja värvuse (kollane, erepunane, roosa, oranž) poolest. Nad on leplikud, kasvades tavalises aiamullas ja ka poolvarjus, ent päikese käes õitsevad rikkalikumalt. Taluvad põuda, samas on ka külmakindlad.
Külluslikuma õitemere tagamiseks tuleb taimi üle aasta varakevadel lõigata. Samamoodi peab vanu põõsaid noorendama.

Kui kevadel ja suvel jääb kikkapuu Euonymus − püstine põõsas või madal, 5meetrine puu − märkamatuks, siis septembris muudavad sügisvärvides lehed ja roosakad või punakad seemnekuprad põõsa lausa imeliseks. Küpsed kuprad avanevad, nähtavale ilmuvad oranži, kleepuva seemnerüüga kaetud seemned. Ettevaatust! Kikkapuu viljad on mürgised!
Kikkapuu eelistab viljakat lubjarikast mulda ning on külmakindel ja talub põuda. On kiire kasvuga, kannatab kärpimist.

Kevadine vastupidav ja väärt õitseja, kuni 5kraadist külma salliv võõrasema ehk aedkannike Viola x wiittrockiana hakkab pärast südasuvist „tagasilõikust” sügisel uuesti õisi avama.

Ka sarvkannikest Viola cornuta tuleb suve teisel poolel tagasi lõigata, et mais puhkenud rohkete õitega taim saaks uue hooga õilmitsemist alustada.
Amplitaimedest annab sügiskülmadeni valgeid, roosasid ning erinevat tooni siniseid ja lillasid õisi tiiviklill Scaevola aemula. Haruldane ripptaim, sest sobib kasvatamiseks ka maapinnal. Talle sobib nii päikeseline kui ka poolvarjuline kasvukoht, kuid tahab rammusamat lubjarikast mulda ja hoolikat kastmist. Talub tuult. Võsud kasvavad kuni 1 meetri pikkuseks.

Samuti jagab oma õiteilu hilissügiseni kosmos Cosmos. Suured kollase südamikuga korvõisikud võivad olla nii liht- kui ka täidisõielised. Värvilt valged, roosad, punakad või lillad, aga ka kollased või oranžid. Rikkalikule õitsemisele aitab kaasa soe ja päikeseline ning tuulevaikne kasvukoht.

Suur mungalill ehk kress Tropaeolum majus on üheaastane peenra-amplitaim. Tema kollased, oranžid, punased või kirjud õied rõõmustavad meid juunist öökülmadeni. Eelistab sooja ja päikeselist kasvukohta, ei talu kuivust ega ka liigkastmist.

Mungalill ei taha rammusat mulda! Siis kasvatab ta ainult rohelist massi ehk põõsast ning õied jäävad lehtede alla peitu.
Pärdiklille Mimulus mitut värvi õied meenutavad veidi lõvilõuga. Asendamatu taim, et luua peenras, rõdukastides ja terrassianumates meeleolukaid värvilaike.
Aed-pärdiklill M. hybridus on kiire kasvuga, kattes oma ovaalsete lehtede ja torujate õitega tiheda lillemättana hästi kõik pinnad. Kannatab jahedust ja esimesi öökülmi, õitseb ka varjulises paigas rikkalikult hilissügiseni.
Armastab niiskust, sobides seega nn märjemasse maasse, näiteks tiigi kallastele. Aga päikeselisel kasvukohal vajab ta korralikku kastmist. Suve jooksul tuleb pärdiklille pikaks veninud õisikuvarsi mitu korda kärpida − siis läheb ta ruttu laiali.

Kui hiliseid õitsejaid istutada lilleaeda iga sorti suurema grupina, mõjuvad nad palju efektsemalt. Paljudel neist on ka muljetavaldavad lehed. Need kaunistavad tihtipeale peenraid ja kiviktaimlat isegi lumevaiba peal.

 

1. Sügisastrid
Suurelehine aster Aster macrophyllus.
Kanarbikulehine aster Aster ericoides.

2. Maapirn ehk topinambur ehk mugul-päevalill Helianthus tuberosus.

3. Preeria-päevalill Helianthus maximiliani Schräd.

4. Päevakübar Rudbeckia.
Särav päevakübar Rudbeckia fulgida.

5. Siilkübar Echinacea Moench.

6. Lursslill Cimicifuga.
Kobar-lursslill Cimicifuga racemosa (L.) Nutt.
Kõrge lursslill Cimicifuga elata Nutt.

7. Kaunis kukehari Sedum spectabile Bor.
Ussuuri kukehari Sedum usurience.
Verev kukehari Sedum telephium L.

8. Emajuur Gentiana.
Hiina emajuur Gentiana sinoornata Balf. f.
Sügisene emajuur Gentiana septemfida Pall.

9. Kilpkonnalill Chelone.
Viltune kilpkonnalill Chelone obliqua.
Roosa kilpkonnalill Chelone lyonii Pursh.

10. Võõrasema ehk aedkannike Viola x wiittrockiana.

11. Sarvkannike Viola cornuta L.

12. Sinine tiiviklill Scaevola aemula R. Br.

13. Kosmos Cosmos Cav.

14. Suur mungalill ehk kress Tropaeolum majus.

15. Aed-pärdiklill Mimulus ×hybridus hort. ex Siebert et Voss.