Koerte ja kasside vaktsineerimine. Miks ja mille vastu?
Merit Sell
Mitmed haigused on tänu vaktsineerimisele välja tõrjutud. | Shutterstock

Me vaktsineerime lemmikloomasid, sest soovime kaitsta neid teatud nakkushaiguste eest.

Eesti on marutaudivaba maa, kuid haigust esineb idapiiri taga. Seepärast vaktsineeritakse piirialadel ka metsloomi. Marutaud nakkab ka inimesele ja on alati surmav.
Koeri vaktsineeritakse nakkushaiguste vastu juba kaheksanädalaselt, seejärel korratakse 3-4-nädalase vahega kolm korda. Edasi toimub vaktsineerimine ühe aasta pärast ja seejärel iga haiguse vastu oma skeemi järgi.

 

Usaldusväärne kasvataja on oluline
 

Mitmed haigused on tänu vaktsineerimisele välja tõrjutud (näiteks koerte katk, viiruslik hepatiit), kuid neid diagnoositakse üksikjuhtumitena tänapäeval Euroopas ikkagi, kuna koeri tuuakse mujalt sisse.

Koerte parvoviirus tekitab kõhulahtisust ja oksendamist, eelkõige kutsikatel. Kui kutsikas ei saa õigel ajal abi, siis ta sureb. Seda haigust esineb ka Eestis. Kutsikas tuleb võtta usaldusväärse kasvataja või tuttava käest, kes on teha lasknud ka esimese vaktsineerimise.

Leptospiroos levib näriliste uriini kaudu ja nakatuda võib ka inimene. Haigust iseloomustab raske kulg, tekib palavik, loidus, isutus, oksendamine, kõhulahtisus, ka kollatõbi. Koeri vaktsineeritakse selle haiguse vastu üks kord aastas. Õnneks kassid seda haigust ei põe.

Veel vaktsineeritakse koeri kennelköha vastu. Kennelköha tekitab mitu erinevat viirust ja bakterit,  iseloomulikuks tunnuseks on köha. Eriti vajalik on kennelköha vastu vaktsineerida näitustel või võistlustel osalevaid koeri. Paragripivastast süsti tuleb teha iga aasta.

Kassipojad saavad esimese vaktsiini kaheksanädalaselt ja teise 3-4 nädalat hiljem. Edasi ühe aasta pärast ning sestpeale erinevalt.

Kasside katk ehk parvoviirusnakkus on noortel kassipoegadel väga surmav haigus. Viirus kahjustab immuunsüsteemi, nii et kehasse ei jää enam haigusega võitlevaid rakke.

Kasside herpesviirus tekitab aevastamist, köhimist, silmapõletikku. Kassipojad põevad raskemalt ja kassid jäävad sagedasti pikaks ajaks viirusekandjaks. See haigus levib ainult kassilt kassile.

Kasside kalitsiviirusnakkus kulgeb silmapõletiku, aevastamise ja suuhaavanditega.

 

Mis on individuaalne vaktsineerimine?
 

Aina rohkem räägitakse individuaalsest vaktsineerimisest, mis tähendab seda, et loomaarst otsustab looma elustiili järgi, kui sagedasti vajab ta vaktsiine. Näiteks õues käiv kass ja ainult toas elav kass puutuvad haigustega erineval määral kokku. Kassikasvanduses elav kass võib vajada klamüdioosi vastast vaktsineerimist, mõnel juhul ka näiteks leukeemiaviiruse vastast süsti.
Samamoodi erineb koduse ja näitustel osaleva koera vaktsineerimisvajadus. Koerte kennelites võib abi olla koerte herpese vastasest vaktsiinist.

 

Mida tarvis teada vaktsineerimisest?

Vaktsineerida tohib ainult tegevusloaga loomaarst.

10–14 päeva enne vaktsineerimist tuleb loomale anda ussirohtu.

Vaktsineeritakse ainult tervet lemmiklooma, seepärast peab loomale teostama enne vaktsineerimist põhjaliku ülevaatuse.

Immuunsuse väljakujunemiseks kulub tavaliselt kaks nädalat.

Sarnased artiklid