Kõige külmakartmatum, kõige varasem, kõige levinum rodo

Jüri Annist
Dauuria rodo paljundatakse seemnete või pistikute abil. | Jüri Annist

Kui aeda on võimalik istutada vaid üks rododendron, siis vali selleks dauuria rodo.

Vaatepilt täisõites rododendronite istutusalale mõnes pisut soojema kliimaga paiga aias või pargis lööb pahviks. Tahtmatult vallandub tagasilükkamatu soov istutada endalegi aeda valik neist suursugustest taimedest, nautimaks õite küllust ja värvikust.

Alles hiljem, võimsast muljest toibununa, jõuab kohale arusaam, et koduaias pole rodode tarvis sobilikku vaba ruumi ja soovi täitmiseks tundub kuluvat rohkem „seda va krabisevat”, kui rahakotis leida on. Lisaks ei pruugi ka külmad talved kõigile rodokaunitaridele meelt mööda olla.

Ent siis sütib hallkurba käegalöömismeeleolu valgustama kirgas lambike: kui istutaks vaid ühe rododendroni, selle kõige-kõigema!

 

Kolm kõige tähtsamat omadust
 

Rodode liikide ja sortide valik on hoomamatult suur. Valiku esimeseks kriteeriumiks võiks olla vastupidavus. Mitte kuidagi ei tahaks seda ühte ja ainukest kaotada pärast esimest pakaselist talve või mõne haiguse tõttu, mis vastse lemmiku oimetuks piinab.

Teise eripärana tahaks näha võimekust kuulutada kevade tulekut ehk varajast õitsemist. Töid ja tegemisi on meil kõigil ju alati sedavõrd palju käsil, et enne, kui pausi pidada märkad, on imekaunis kevade algus taas kord möödas ja vana kevad ise kohal.

See kolmas, „kohtuseaduslik” punkt võiks kõlada: valitud rodo olgu ingellikult graatsiline ja ilus.

Esmapilgul tunduvad esitatud tingimused lootusetult täidetamatutena, aga tegelikult on nõuetele vastav liik olemas. Selleks on dauuria rodo (Rhododendron dauricum). Ta on pärit Baikali järve tagustelt karmi kliimaga aladelt, mistõttu Baltikumi talvekülmad põõsale liiga teha ei suuda.

Pealkirja õigustamiseks olgu mainitud, et dauuria rodo looduslik leviala (Jaapan, Korea, Sahhalin, Altai mäestik, Kasahstan, Põhja-Hiina ja Mongoolia) on üks laiahaardelisematest rododendronite seas.

 

Õrnlilla kevadekuulutaja
 

Meie aias on dauuria rodo kasvanud vähemalt paarkümmend aastat. Selle aja jooksul pole olnud tarvidust aiapritsi välja otsida, et haiguseid või kahjureid peletada. Ta avab oma arvukad õrnlillad õied varakevadel ja siis paistab kaugele, et kevad on alanud ning on paras aeg asuda aasta ilusaimat aega nautima.

Lehed õite ilu ei varjuta – need pole sel ajal veel pungadest välja pugenud. Ažuurse võraga põõsas kasvab kuni kahe meetri kõrguseks. Väheldased läikivad lehed on suviti rohelised, sügiseti värvuvad enne pudenemist kollaseks kuni pruunikaks. Võrsete tipmistest lehtedest ei raatsi põõsas loobuda ja nii jäävad need sageli kuni kevadeni okstele.

Dauuria rodo paljundatakse seemnete või pistikute abil. Paljundusviisist ja emapõõsa kvaliteedist sõltuvalt võivad saadavate põõsaste ja nende õite suurused üsna tuntavalt kõikuda. Õite värvus püsib stabiilsemana.

Dauuria rodol on ka sorte. ’Midwinter’ on eriti varajase õitsemisajaga kloon, ’April Snow’ täidisõied on puhasvalged. Neil mõlemal varaõitseval sordil võivad öised tõsisemad külmad aga juba avanenud õisi kahjustada.

 

Kuidas kasvatada
 

* Rododele kohaselt vajab ka dauuria rodo happelist (pH 4,5–5,5) mulda, mis on kokku tembitud turbast ja liivast.

* Päikese käes õitseb taim rikkalikumalt, aga kerges varjus on põõsas paremini kaitstud tuule ja külma eest.

* Ära istuta mingil juhul sügavamale, kui taim potis kasvades oli.

* Liigvees ligunemine on põõsale tappev, kuid põua ajal tuleb kasta.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid