Kuidas istutada ja hooldada kirsipuid? Haigused ja kahjurid, millega tuleb rinda pista

kodus.ee
Kirsipuu tuleks istutada kevadel. | Shutterstock

Kirsipuude juures on oluline, et istikute lehed oleksid sügisel enne nende väljakaevamist eemaldatud, sest see takistab istikute kasvamist.

Puukoolides müüakse kaht tüüpi istikuid: paljasjuurseid ja nõuistikuid. Nõuistikud on saadaval aasta läbi. Paljasjuurseid istikuid on võimalik osta kas septembris-oktoobris või kevadel aprillis-mais.
Aeda võib rajada nii ühe- kui ka kaheaastaste istikutega. Kirsipuude juures on oluline, et istikute lehed oleksid sügisel enne nende väljakaevamist eemaldatud, sest see takistab istikute kasvamist. Istik peab olema hästi arenenud juurekavaga, sirge tüve ja vähemalt kolme võraharuga.

Kirsipuud tuleks istutada kevadel, enamasti peaks see toimuma mai alguses. Soovitatav vahekaugus reas 3 m, ridade vahe aga 4–5 m. Istutuskohtadesse kaevatakse kuni 60 cm sügavused augud, mis osaliselt täidetakse kas komposti või kõdusõnnikuga ja sinna lisatakse ka veidi puutuhka või kustutatud lupja.
Istutades tuleb muld korralikult kinni tallata, et juured mullaga paremini kontakti viia. Paljasjuursed maguskirsipuud istutatakse nii, et pookekoht jääb paar sentimeetrit mullapinnast sügavamale. Nõuistikute juurepall peab endisele sügavusele istutades olema õhukese mullakihiga kaetud.
Pärast istutamist tuleb istikuid kasta. Paljasjuursete istikute juurestik saab istutamisel tavaliselt veidi kannatada ning juurestiku ja maapealse osa tasakaalustamiseks tuleb ka pärast istutamist oksi veidi tagasi lõigata. Nõuistikute puhul see nii oluline ei ole. Soovitatav on, et juhtoks peaks peale kärpimist enam-vähem ühekõrgusele ulatuvatest võraharudest 20–30 cm pikem olema.

 

Võrakujundus ja hooldus

Maguskirsipuu võra kujundamine toimub kevadise istutamise järel, mil valitakse 2–3 võraharu. Kaheaastase istiku puhul on neid juba rohkem. Võraharudeks tuleks valida tugevamad, 45° ja mõnevõrra suurema väljumisnurgaga oksad. Mittevajalikke oksi kärbitakse tugevasti ja lõigatakse välja suvel või puu tagasihoidliku kasvu korral järgmisel kevadel.
Maguskirsil valitakse võraharusid 3–4 aasta jooksul ja nende arv võib ulatuda 5–8-ni. Maguskirsse on enamasti soovitatav kasvatada madala tüvega.

 

Haigused ja kahjurid
 

Maguskirsi istandikes on peamisteks haigusteks luuviljaliste moniliinia (mädanik) ja kirsipuu-lehevarisemistõbi (kokkomükoos). Luuviljaliste mädanik kahjustab õisi, lehti, võrseid, oksi ja vilju. Esmased haigustunnused tulevad nähtavale kirsipuude õitsemise ajal. Luuviljaliste moniliinia areneb kogu suve. Mädanikust tabatud kirsid kortsuvad ja kuivavad. Puudele jäänud viljad mumifitseeruvad ja jäävad talveks puudele. Kokkomükoosi tugeva kahjustuse korral algab lehtede varisemine juuli lõpul ja jõuab haripunkti augustis. Oksad, millelt lehed on varisenud, võivad kuivada.
Haigus on ohtlik seetõttu, et tugevale kahjustusele järgneval pakaselisel talvel võivad kirsipuud külmuda.
Kahjuritest teevad enim kahju kirsipuu-õiekoi, kelle kahjustus algab juba enne pungade puhkemist. Munadena talvitunud röövikud tungivad paisuma hakanud punga ja söövad õiepungad täiesti tühjaks.

Viimastel aastatel teevad eriti mahekasvatajatele tõsist peavalu kirsipuu-lehetäid, kes lehtede alumisel küljel imevad mahla. Selle tagajärjel noorte võrsete lehed kipruvad, rulluvad ja kuivavad. Võrsete puitumine pidurdub ja need muutuvad talveõrnaks.

Allikas: Mahepõllumajanduslik marja- ja puuviljakasvatus, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Kersti Kahu.

 

Sarnased artiklid