Kuidas targalt peenraid rajada?
Anne-Ly Naukas
Sel viisil on võimalik luua erikujulisi peenraid ja neid kenasti rütmidesse või mustrisse sättida. | Anne-Ly Naukas

Seda, kuidas taimed omavahel ruumi, valguse ja toitainete pärast võistlevad, on ehk huvitav jälgida, ent kui soovime silmarõõmu pakkuvat või kõhtu täitvat tulemust, ei hakka me kultuurtaimede visadust proovile panema. Sellepärast loomegi igale taimekesele võimalikult sobiva kasvukoha.

Kuidas teha tavaline peenar?
 

Oletame, et käes on suve lõpp või varasügis. Sa oled vaatlustega oma uuel krundil jõudnud sinnamaani, et võiksid juba kevadeks mõned salati- ja tillipeenrad valmis teha.

See ongi suurepärane aeg uute peenarde rajamiseks. Kohe selgub, miks.

Üks permakultuuri põhimõtetest võiks kõlada umbes nii: ega aednik rumal ole, et liialt palju ja liiga rasket tööd teeb.

Sellest mõttest lähtuvalt ei hakka aiapidaja peenart tehes olemasolevat maapinda üles kaevama. Nüüd sa muidugi ütled, et pinnas on ju kõva, ükski salat ei jaksa oma juuri sinna ajada ja rohi ju ka kasvab …

Kuid permakultuuri aednik on nutikas ja rajab oma peenra maapinna peale.

Esmalt tuleb varuda suuri pappkaste, neid kõige tavalisemaid, lainepapist. Selliseid võib võtta näiteks suurte ostukeskuste ladude juurest või tavalisest toidupoest. Kaupmehed annavad sellist kraami rõõmuga ära.

Hea, kui kastid on lahtilapatult just nii laiad, kui on rajatav peenar, sest liiga palju pisikesi papitükke on suhteliselt tülikas maha laduda. Pealegi on vaja jätta servadest ülekate, et jõulised umbrohud papitükkide vahelt peenrasse ei saaks tükkida.

Niisiis – laota lahti tõmmatud papid maha just sellisele alale, kuhu tuleb peenar.

Kindlasti oled juba ettenägelikult varunud tulevase peenra jaoks viljakat kompostmulda, mida saab nüüd papist peenramaketi peale kühveldada.

Juhul kui käes on oktoobri lõpp ja puud langetavad lehti, saab hea kasvupinnase ka nii, kui riisud märjad lehed kokku, segad need tavalise aiamullaga ja katad papist aluspõhja selle seguga.

Kõige pealmiseks kihiks lisa veel 5–10 cm puhast mulda, sest värsked lehed, eriti kui nende hulgas on ka tamme- või kastanilehti, ei jõua niiske ja sooja mullakatteta muidu kevadeks ära laguneda ja istutatud taimed ei saa piisavalt hästi juurduda.

Puulehed kõdunevad täielikult muidugi veelgi kauem, aga kui segus on parajalt palju mulda ja lehtede kogus ei domineeri, oled loonud terveks järgmiseks kasvuperioodiks jätkusuutliku peenra, milles toitainete hulk ei vähene, vaid hoopis kasvab sedamööda, kuidas lehed kõdunevad.

Sõltuvalt sellest, milliseid taimi plaanid kevadel peenrasse külvata või istutada, peaks olema mullas ka kasvurammu ehk lämmastikku.

Parim, kui on võimalik hankida hobusesõnnikut, mille hulgas on ka hobuste allapanuks kasutatud turvast. Eriti hea lisand on see just raske ja tihke savimulla puhul. Kui tahad peenral kasvatada juurvilju, peaks kasutama pigem kompostmulda või siis täiesti kõdunenud sõnnikut.

 

Jätkusuutlik kõrgpeenar
 

Kõrg- ehk kuhikpeenar rajatakse samuti maapinnale. Maad pole vaja kaevata ning aluseks võib kasutada maapinnale laotatud papitükke.

Kõrgpeenra rajamine tasub ette võtta mitmel põhjusel. Näiteks kui aiamaa pinnas ei ole sobiv tavapärase peenra jaoks, näiteks on liiga liivane ja männimetsa all ka liiga happeline. Või siis on tegu savimullaga, kuhu vihmavesi pikalt pidama jääb. Samuti on kõrgpeenar hea lahendus siis, kui pinnas on kiviklibune ja viljakat mulda leidub ülivähe.

Jätkusuutlikkust silmas pidades ja ka oma kogemuste põhjal võin öelda, et ei ole väga mõttekas teha kõrgpeenart puhtalt mullast ehk siis kuhjata suur mullakuhi ja panna sellele taimed kasvama. Ühegi köögivilja juured ei vaja mitmekümne sentimeetri sügavust sõmerat mulda!

Ja pealegi, see vajub nagunii tihkeks. Taimed kasutavad ära toitained pealmisest kihist ning järgmiseks hooajaks tuleb sinna taas värsket, viljakat mulda juurde lisada, et uued taimed kasvada saaksid.

Mullakuhja tegemine ei ole jätkusuutliku süsteemi loomine ei taimekasvatuses ega ka aedniku aega silmas pidades. Muld on ju maavara, seda peab väärtustama.

Kõrgpeenra saab muuta jätkusuutlikuks näiteks nii, kui tuua metsast maha langenud poolkõdusid või kuivanud lehtpuutüvesid ja jämedamaid oksi. Mida suuremad ja kõrgemad peenrad tulevad, seda jämedamaid notte saab kasutada.

Aseta need maha nii pikalt-laialt, kui on plaanis peenar rajada. Paiguta tüved ja oksad üsna tihedalt üksteise vastu.

Muidugi võib kasutada ka muud puitmaterjali, tekib ju aia hooldamiselgi tüvesid ja kände. Puitu võib üle jääda ka ehituselt või siis, kui mõni vana kuur maha lammutatakse. Kuid ma ei soovita sellist materjali, mida on eelnevalt värvitud või puidukaitsevahendiga immutatud. Sa ju soovid oma toitu mahedalt kasvatada!

Nottide peale võib tihenduseks panna peenemat oksarisu, siis põhku, heina või muruniidet. Seejärel ka sõnnikut, kui seda on käepärast võtta. Kõige peale tuleb korralik kiht mulda. Ja ongi end ise majandav kõrgpeenar valmis!

Vaatame, kuidas selline peenar toimib.

Tüved ja oksad hakkavad mulla all bakterite ja seente toimel kõdunema. See protsess meelitab kohale ka suuremaid lagundajaid, näiteks vihmausse ja mitmesuguseid putukaid.

Kõdumaterjal imab hästi niiskust, seetõttu ei kuiva kõrgpeenar suvel läbi ning vajab vähem kastmist kui tavaline, maapinnal olev mullapeenar. Kõdumaterjaliga peenar toimib päris mitu aastat, enne kui vajab uuendamist. Taimedel on seal pikka aega ka piisavalt toitu.

 

Kastpeenrad
 

Kastpeenrad on sisuliselt samuti kõrgpeenrad, neile on tehtud lihtsalt viisakad servad ümber. See on sobilik lahendus siis, kui soovid oma tarbeaiast jätta korrektse ja korraldatud mulje.

Et niiskemal aastaajal ei muutuks kastide vahed mudasteks radadeks, võib need multšida koorepuruga või katta muul viisil. Nii tekivad peenrakastide vahele kenad teerajad, kus on mõnus puhta jalaga käia.

Kastpeenarde puhul peab silmas pidama seda, et need poleks liiga väikese mahuga – muidu kuivab muld suvel liiga kergesti läbi. Ja jällegi saab siin rakendada vähema töökulu printsiipi aedniku töö ja ajalise koormuse vähendamiseks, kui kasutada imbvoolikuid.

Voolikud tuleb panna mulla sisse enne taimede istutamist või külvamist. Mõõdistades ära oma peenarde jaoks kuluva imbvooliku jooksvad meetrid, saad ise luua ainulaadse kastmissüsteemi.

Kui peenrakastides on tavalised õuetaimed, ei pea neid kastma eelsoojendatud veega (seda saab näiteks veepaagist, kus vesi päikese käes soojeneb), mis teeb elu veelgi kergemaks. Imbvoolikute süsteemi saab ühendada otse veetrassi. Sel juhul tuleb kasutada kindlasti kõrgsurve jaoks mõeldud imbvoolikut.

Kastidesse loodud peenraid on mõnevõrra mugavam ka rohida: võta taburet, istu peenra juurde ja nokitse!

Allikas: Kodu&Aed Aiavihik

uue_peenra_rajamine_papile2.jpg

Nutikas rajab peenra maapinna peale kasutades näiteks paberit või pappi.
Anne-Ly Naukas
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid