Kust tulevad orhideed? Noortaimest õitsva iluduseni

Liina Orle
Ettevaatlik tuleb olla päikesega, enamik orhideesid tunneb end paremini hajutatud valguses. | Shutterstock

Sajad poeletil kaunilt õitsevad orhideed saavad alguse tolmpeenest seemnest või mikroskoopilisest koetükikesest. Orhideebeebist õitsva taime kasvatamine nõuab eelteadmisi ja kannatust, kuid tasub vaeva.

Orhideed on muutunud vaat et kõige populaarsemateks toalilledeks. Kui esimesed edusammud kuukinga või mõne muu n-ö aknalauahübriidiga on tehtud, tekib tihti soov proovida õnne juba erilisema liigi-sordiga või suisa ise seemnest õitsev orhidee kasvatada.
Viimase soovi täitumine võib kodustes tingimustes siiski liiga keeruliseks osutuda. Orhideedel õnnestub ka looduses paljuneda vaid mitme hea asjaolu kokkujuhtumisel ja kaod õitsemisealiseks saamiseni on suured. Ei ole just väga sagedane, et haruldased liigid orhideekaubandusse satuvad. Põhjuseks on karmid kaitsemeetmed ohustatud liikidega kaubitsemisel (CITES). Looduslikke liike paljundatakse põhiliselt seemnetest, sest see on lihtsam ja odavam. Esimene samm uue hübriidi loomiseks on samuti kahe liigi või hübriidi ristamine ja seemnest kasvatamine.

 

Paljundused seemnetega ja meristeemselt
 

Kui looduses kasvab orhideeseemnest taim ainult sümbioosis mikroskoopiliste seentega, siis laboripaljunduses asendab seent toitelahus, mis varustab taimehakatisi kõige vajalikuga. Seemned külvatakse steriilsetes tingimustes agar-agariga valmistatud „tarretisele” ja pikeeritakse korduvalt. Seemnepaljunduse tulemuseks võib olla n + 1 erinäolist orhideed, seda just hübriidide puhul.
Sel põhjusel kasutatakse sortide puhul enamasti meristeempaljundust – valitud taime koetükikesest võib niiviisi saada lõpmatu hulga samanäolisi järglasi. Paljusid laialt levinud hübriide (Phalaenopsis, Dendrobium, Vanda, Cattleya) paljundatakse tootmise tarbeks ainult meristeemselt.

 

Taimetittedest õitseeani
 

Orhideehuviliste oskused ja ka julgus on arenenud sama kiiresti kui orhideetööstus. Aknalaudadelt võib leida liike ja hübriide, mille kasvatamisest kodus ei osatud veel mõni aasta tagasi unistadagi. Üha enam on võimalusi soetada noortaimi või spetsiaalselt hobikasvatajatele mõeldud mini-flask’e. Pika ootuse esimeste õiteni korvab kindlasti soodne hind ja eduelamus õnnestumise korral. Hea tahtmise ja mõningate eelteadmistega saab noortaimega hakkama iga orhideehuviline! Noortaimi on võimalik osta orhideekasvanduste veebipoodidest või vahel ka rahvusvahelistelt näitustelt.

 

Noortaimest õitsva iluduseni

 

Vali tugev taim

Noortaime soetamisel on kvaliteet isegi olulisem kui täiskasvanud taime puhul. Enamik orhideesid on üsna robustsed ja taluvad leplikult paljusid hooldusvigu. Noortaimed, kel n-ö elusmassi on võrreldes täiskasvanuga tunduvalt vähem, on vigade suhtes palju õrnemad. Heas seisundis noortaimed on iseloomuliku kasvukuju ja proportsionaalselt kasvanud juurtega, lehed-võrsed vigastusteta. Ebamäärased laigud, veepuudusest kortsunud lehed, ebaloomulikult pehmed võrsed, kasvuperioodil passiivsed juured viitavad võimalikele hooldusvigadele.
Taim peaks olema korralikult juurdunud kas substraati või potita kasvuviisi korral korgi- või kooretükil. Vähem tähtis ei ole ka taime liik – esimeseks katsetuseks sobivad paremini kuukinga, katleia, vanda või veenuskinga noortaimed.

 

Kastmine

Noortaimele tuleks võimaldada üldjoontes samad tingimused kui täiskasvanud taimele. Siiski tasuks arvestada, et noortaimed kasvavad väiksemas potis ja peenemas substraadis. Taime veesäilitusorganid ei ole veel piisavad pikemaks kuivaperioodiks, seega tuleb teda kasta sagedamini. Parim kastmisviis on hoida potti 5–10 minutit toasoojas vees. Siis saavad juured vajaliku koguse vett endasse imeda. Samas peab substraat kahe kastmise vahel üsna kuivaks tahenema.

 

Valgus ja soojus

Looduses taluvad noortaimed sama mis täiskasvanud taimed. Kunstlikes kasvutingimustes võiks neid siiski leebemalt kohelda. Toasoojus enamasti sobib, loobuma peaks ainult suurest temperatuurikõikumisest nende taimede puhul, kes vajavad õitsemiseks jahedat puhkeperioodi. Ettevaatlik tuleb olla päikesega, enamik orhideesid tunneb end paremini hajutatud valguses. Laboritingimustes kasvanud noortaimi tuleb kindlasti otsese päikese eest kaitsta, ka varakevadel lumelt peegelduv valgus on pahatihti liiga hele. Ülemäärase päikesega saavad taimed punaka jume ning paljude liikide puhul pärsib see edasist kasvu, kuni taim vaikselt hääbub. Seevastu talveperioodil vajavad nii noored kui ka vanad orhideed lisavalgustust.

 

Toitained

Peale valguse, soojuse ja vee vajavad noortaimed ka toitaineid. Orhideesubstraat on toitainevaene, kiiresti kasvavad noortaimed jäävad ilma lisatoiduta kängu või hukkuvad. Kasutada tuleb kindlasti orhideeväetist, kuid lahus peab olema poole nõrgem. Väetamise sageduses tuleb järgida pakendi juhendit, kuid noortaime puhul kehtib paremini põhimõte „sagedamini, kuid vähem”. Kahe väetamiskorra vahele peab jääma vähemalt üks puhta veega kastmine, et substraadist väetisejäägid välja uhtuda.

 

Purgi- ja pudelibeebid

Flask’ideks (kasvuanumateks) kasutatakse klaasist või plastist purke, pudeleid, topse, mida on võimalik steriilselt sulgeda. Seal sees kasvavad toitelahusel tillukesed taimed justkui väikeses mikromaailmas. Kui taimed on piisavalt suured, tuleb nad flask’ist tervelt välja võtta. Plasttopsist saab taime kergelt kätte, ent klaaspudel tuleb purustada kas veekausis või mõne riidetüki sisse mähituna (mööda tuba laiali lendavad killud ei pruugi alati suurt õnne tuua!). Taimed loputatakse leige veega ja eemaldatakse kõik surnud juured, lehed ja võrsed. Isegi kui on plaan taimi sõbraga jagada, on mõistlikum nad esialgu kõik ühte potti istutada. Üheskoos kulgeb areng üldjuhul kiiremalt, ka on niiviisi lihtsam neile vajalikke tingimusi tagada.
Ühispotis võiks noortel orhideedel lasta kasvada vähemalt aasta, aeglase kasvuga taimede puhul võib see aeg ka pikem olla. Flask’is kokku kasvanud juuri ei ole vaja vägisi eraldada, järgmise istutamise käigus on see palju lihtsam. Kasvatusjuhised on samad mis muude noortaimede puhul.

 

Millal hakkab noortaim õitsema?

Tavaliselt on esimese õitsemise eeldatav aeg teada taime ostes, kuid see on arvestatud orhideeaiandi ideaalilähedastes tingimustes. Olulist rolli mängib ka taime liik või sort. On liike, mis võivad õitseda juba esimesel aastal pärast flask’ist välja istutamist või isegi juba flask’is. Samas vajab mõni aeglase kasvuga liik esimeseks õitsemiseks 10–15 aastat. Ja seda ideaalilähedastes oludes! Kasvatustingimused ongi kõige olulisem tegur, et taime esimene õitsemine ennast liiga kaua oodata ei laseks.
Napis valguses alatoidetud taim jaksab vaevalt elus püsida, teda kimbutavad kergemini kahjurid. Heades tingimustes elav noortaim kasvatab iga uue võrse või lehe suurema kui eelmise, kuni täiskasvanud suuruse saavutamiseni. Ja oodatud õitsemine ei ole enam kaugel!

Allikas: Kodu&Aed