Täida kott u 2/3 ulatuses lehtedega. Lehemass peab olema niiske, kuivi lehti tuleb kasta.
Puu- ja põõsalehed sisaldavad vähe lämmastikku, mida vajavad oma tegevuseks lagundavad mikroorganismid. Seda viga parandavad värske muruniide ja muud rohtsed jäätmed, mis on lämmastikurikkad. Lagunemisprotsessi ergutamiseks viska lehtede vahele ka veidi valmis komposti või mulda. Lehed kõdunevad kiiremini, kui need on enne kotti panemist niidukiga purustatud. 

Keeruta kotisuu kokku ja vii kotid silma alt ära. Järgmiseks sügiseks on lehed täielikult lagunenud ja kotis suurepärane kasutuskõlblik lehemuld. Lehekompost on kergelt happeline ja väga hea struktuuriga. Seda on hea segada muu mulla hulka ja kasutada multšimiseks.
Niisiis: selle asemel, et viia lehtedega prügikotid jäätmejaama ja kulutada kevadel raha väetise ja mulla ostmiseks, tee parem ise head taimi toitvat lehekomposti.

Lehepatarei kasvuhoonesse
 

Sügisese leheuputuse saab oma kasuks pöörata ka külmkasvuhoones. Kaeva peenrale pikk süvend, laota sinna küllalt paks (10–20 cm) lehekiht ja lükka muld tagasi. Lehtedel peab olema mulda vähemalt 15 cm, sest lagunedes vajub lehekiht tublisti kokku.
Lehtede kõdunemisel eraldub soojust ning muld nende kohal soojeneb kevadel kiiremini. Nii saab redise, rukola, spinati ja lehtsalati rutem ära külvata ning kevadist salatikraami talvise vitamiininälja leevendamiseks hakkab rutem tulema. Toitva lehekõdu üle rõõmustavad hiljem ka tomati- ja kurgitaimed.