Lillkapsas – gurmaanide lemmik. Värvikas sordivalik
Kaja Kurg
Lillkapsas on soojanõudlik, leia talle tuule eest varjatud soe päikseline kasvukoht. | Shutterstock

Hõrgutavat lillkapsarooga nautides on hea teada, et rohke kaaliumisisalduse tõttu on lillkapsas üks südamesõbralikumaid köögivilju.

Söödavate õite hulgas on lillkapsa lihakas õisik üks vägevamaid. See koosneb lühikestest, mitmekordselt harunenud mahlakatest õievartest, mille otsas on vähearenenud õienupud.
Lillkapsas on sooja toiduna ülimaitsev, oma õrna struktuuri tõttu ta sõna otseses mõttes sulab suus. Kõige tervislikum on lillkapsas aga toorelt või kuuma veega ülevalatult. Pikalt ei maksa teda kuumutada, sest väärtuslike ainete kogus väheneb siis oluliselt.
Nahka tasub pista ka lihav vars ja õisiku ümber olevad noored lehed.

 

Kuidas kasvatada?
 

Nagu kõik kapsad, vajab ka lillkapsas hästi viljakat ja kobedat mulda. Sobivaim on kerge liivsavimuld. Sügisel või kevadel kaeva peenrasse komposti või kõdusõnnikut.
Lillkapsas on soojanõudlik, leia talle tuule eest varjatud soe päikseline kasvukoht. Varjulises paigas kasvavad suured lehed, aga õisikut ei moodustu.

Kasvata taimed ette või osta istikud. Peenrale istuta mai esimesel poolel, kui muld on jõudnud soojeneda. Öökülmaohu korral kata taimed looriga, sest juba paar külmakraadi rikuvad õisiku. Looriga tuleks katta taimed ka selleks, et kaitsta neid kahjurite eest (maakirbud, kapsakärbes, -liblikas, -koi jt). Loori all soojas valmib saak kiiremini.
Taimed juurduvad kümmekonna päevaga, siis mulda neid ja väeta köögivilja vedelväetisega. Jälgi, et väetis sisaldaks molübdeeni ja boori, sest nende puudusel jäävad õisikud maitsetuks.

Väeta lillkapsaid paari nädala tagant kuni saagi valmimiseni.
Hoia muld püsivalt niiske, eriti siis, kui hakkavad moodustuma õisikud. Kuivas mullas jäävad õisikud niruks. Otsene tugev päike muudab õisiku hõredaks ja pruunikaks. Selline ei kõlba eriti süüa. Uutel sortidel keerduvad lehed õisiku ümber ja varjavad seda piisavalt, vanematel painuta ise lehti varjuks peale.
Lillkapsast võib istutada paari nädala tagant kuni juuli keskpaigani, siis on teda pidevalt võtta kuni sügiseni.

 

Värvikas sordivalik
 

Lillkapsal on sadu sorte, lisaks uutele aretistele on endiselt hinnas ka vanad pärandsordid. Tavapäraste valgete ja kreemide kõrval on ka kollaseid, tume- ja helerohelisi, lillakaid ja punakaid sorte.

Valik sorte Eesti aiaäridest:

‘Beta’, ‘Early Snowball’. Väga varased, valmivad u 60 päevaga pärast istutamist. Õisikud valged (kaal alla 1 kg).

‘Erfurter’. Varane, valmib 60–65 päevaga. Suured (1–2 kg) puhasvalged õisikud.

‘Precoce di Jesi’. Varane. Suur helekollane õisik.

‘Opal’. Varane, valmib 60–70 päevaga. Õisik kreemikasvalge (u 1 kg). 

‘Nautilus’ F1. Keskvarane, valmib 65–75 päevaga. Õisik puhasvalge (0,8–1,2 kg), lehtedega hästi kaetud.

‘All Seasons’. Sobib kasvatamiseks kogu hooaja kestel. Valmib 70–80 päevaga. Puhasvalged õisikud on lehtedega hästi kaetud.

 ‘Di Sicilia Violetto’. Bordoopunase õisiku (1–1,3 kg) maitset peetakse valgetest paremaks. Keskhiline, valmib 110–120 päevaga. Resistentne kahjuritele.

 

* Romaani tüüpi lillkapsas

‘Romanesco’. Laimiroheline koonusjas õisik koosneks justkui tihedalt kokku pressitud tornikestest. Efektse välimusega. Valmib 75–80 päevaga.

‘Multi-Colour’ F1. Sordisegust saab valgeid, helerohelisi ja lillasid efektseid koonuseid.

 

Miks on hea süüa lillkapsast?

Annab vähe kaloreid, aga palju taimset valku, sh mitmeid asendamatuid aminohappeid.

Sisaldab palju C-vitamiini, samuti foolhapet, mis hoolitseb vere punaliblede töövõime eest. Päevase C-vitamiini ja foolhappe vajaduse rahuldab 100 g toorest lillkapsast.

Annab B-grupi vitamiine, PP- ja K-vitamiini, karotinoide.

On kapsaste hulgas üks kaaliumirikkamaid (400–500 mg 100 g kohta).

Annab kaltsiumi, magneesiumi, fosforit ja rauda, sõltuvalt pinnasest võib sisaldada küllalt palju ka seleeni.

Kergesti seeditav, sest sisaldab vähe kestaineid ja on õrna rakustruktuuriga. Hea dieettoit seedetrakti haiguste korral.

Ennetab ja ravib veresoonte lupjumist, südametalitlushäireid, aneemiat, avitaminoosi, maohaavandeid, kõhukinnisust, kõhunäärmepõletikku jne.

Sarnased artiklid