Lõikus puhastab põõsast. Kuidas põõsaid lõigata ja milliseid vigu vältida?
kodus.ee
Jaapani enelast võib tagasi lõigata igal aastal. | Shutterstock

Korrapäraselt lõigatud põõsad püsivad aastast aastasse kaunid. Parim aeg lõikuseks on kevadel enne lehtede puhkemist.

1. Kuidas lehtpõõsaid lõigata?

Lehtpõõsaid lõigatakse kahel moel: harvendades või maha lõigates. Harvenduslõikus noorendab taime järgukaupa, sest korraga eemaldatakse vaid vanad, kehvasti õitsevad oksad. Selline lõikamisviis sobib kõikidele põõsastele, eriti neile, kes moodustavad vähe või üldse mitte kännuvõsusid. Kui palju vanu võrseid eemaldada, sõltub põõsa seisundist. Heas elujõus põõsas talub tugevamat lõikust kui kehva kasvuga taim. Vajadusel võib harvendada ka noori võrseid.

Mahalõikamine sobib põõsastele, kes kasvatavad ohtralt juure- ja kännuvõsusid, näiteks kurdlehine kibuvits. Sellisel juhul lõigatakse põõsa kõik võrsed maapinnast 10–20 cm kõrguselt maha. Taim kasvatab uued võrsed okste või juurte pungadest.

Mahalõikamise tihedus sõltub taime kasvust. Näiteks kiiresti kasvavat jaapani ja harilikku pihlenelat ning puishortensiat võib maha lõigata igal aastal, sest nemad õitsevad sama aasta võrsetelt. Lõikust taluvaid kurdlehist kibuvitsa ja hambulist enelat võib tagasi lõigata iga kolme aasta tagant, lopsakat tuhkurenelat iga viie aasta järel.

 

2. Millal on lõikamiseks õige aeg?
 

Lehtpõõsaid lõigatakse kevadel enne lehtede puhkemist või peale õitsemist – nii saab esmalt nautida õitsemist. Kui põõsad lõigatakse maha, siis seda tehakse kohe peale lume sulamist ning enne pungade puhkemist.

Rooside noorendamist tasub teha kevadel võimalikult hilja, et ootamatu öökülm ei võtaks ära allesjäänud pungi. Tavaliselt piisab sellest, et roosidelt eemaldada kuivanud oksad.

Põõsatüüpi vahtraid lõigatakse siis, kui ilm lubab – detsembris või suve lõpus (kevadise mahlajooksu tõttu). Need taimed vajavad siiski väga harva kohendamist.

 

3.  Millal lõigata hekki?
 

Hekki lõigatakse peale kesksuve. Ära lõigatakse kevadised uued võrsed, millest jäetakse alles 5 cm. Kasvaval noorel hekil jäetakse võrset alles 15 cm.
Heki ülaosa lõigatakse kitsamaks kui alumine, et valgus jõuaks allapoole ning alumised oksad ei jääks paljaks. Kitsa heki pealt vajub ka lumi ära.

 

4. Kas lõigata ka marjapõõsaid?
 

Marjapõõsaid tasub hakata harvendama, kui need on 5–8-aastased ning vanemad oksad toodavad vähem saaki kui nooremad. Marjapõõsale jäetakse kuni 25 oksa.

Musta sõstart tasub noorendada ettevaatlikult. Ta kasvatab liiga tugeva lõikuse järel väga palju uusi võrseid, mis omakorda kahandab saaki.

Aeglaselt kasvavaid karusmarju lõigatakse napilt ning peamiselt eemaldatakse kuivanud ja väga vanad oksad.
Vaarika vanad varred eemaldatakse sügisel või varakevadel.

 

5. Milliseid vigu vältida?
 

Vaate varjamiseks istutatud vabalt kasvavad põõsad on vahel keskelt tühjaks lõigatud. See ei ole põõsale hea, sest uutest võrsetest tekib põõsa ülaossa tõeline rägastik. Parem on lõigata osa võrseid maapinnalt maha. Nii kasvavad uued võrsed maast ning põõsas on alt samuti kohev.

Mõned eemaldavad põõsastelt õitsenud õied, kuid siis kasvab lõikekoht rägastikuks. Lisaks on näiteks sireli seemned väga heaks toiduks lindudele.

Meeles tasub pidada, et mahalõigatud kehvast põõsast ei saa kaunist põõsast. Võrsete lõikamine võtab alati taimedelt jõudu. Seega võib juhtuda, et vanadest tüügastest ei hakkagi uusi võrseid kasvama.
Kui aga taime vaadates peaks tekkima küsimus, millist lõikamisviisi kasutada, siis tasub harvendada.

Artikli märksõnad