Lõpeta muretsemine, hakka elama! 12 abistavat nippi

Marika Vingissar
Kodutohter
Muretsemise ja enesesüüdistamise ringist tuleb välja murda, sest see võtab energiat, halvendab inimsuhteid, tekitab apaatiat ja stressi ning mõjutab negatiivselt kogu organismi. | Shutterstock

Pidev enda süüdistamine ja muretsemine mõjuvad halvasti nii suhetele kui ka seedimisele. Kuid ära muretse, muretumalt elamist saab õppida ja harjutada.

Süütunne võib olla kas põhjendatud või liialdatud. Põhjendatud süütunne tekib, kui inimene on teinud midagi valesti: olnud isekas, solvanud kedagi või põhjustanud mingi pahanduse. Sel juhul on häbi ja kahetsus täiesti omal kohal – need tunded näitavad, et inimene on võimeline tundma empaatiat. Just süütunne paneb inimest oma käitumist muutma, kompromisse otsima ja vabandust paluma.
Liialdatud süütundega inimene ei pruugi olla midagi valesti teinud. Ülitundlikule inimesele pole samuti vaja midagi öelda, kui ta juba tunneb ennast süüdlasena.


Süüdlane juba sündides

Liigse muretsemise ja süütunde juured peituvad tavaliselt lapsepõlves. Kui last ei tunnustata ega aktsepteerita sellisena, nagu ta on, vaid aina süüdistatakse ja kritiseeritakse, sisendatakse temasse ebakindlust kogu järgnevaks eluks. Sellisest lapsest kasvab liialt muretsev ja ebakindel täiskasvanu. Aastate jooksul kasvab süütunne ja muretsemine justnagu suureks halliks tombuks, mis mõjutab käitumist ja tekitab stressi. Inimene muretseb pidevalt asjade pärast, mida ta on teinud või jätnud tegemata. Ta süüdistab ennast nii haigeks jäämise, õnnetuse ohvriks sattumise kui ka teiste inimeste tehtud vigade pärast.

 

Tunnista oma tundeid

Muretsemise ja enesesüüdistamise ringist tuleb välja murda, sest see võtab energiat, halvendab inimsuhteid, tekitab apaatiat ja stressi ning mõjutab negatiivselt kogu organismi. See võib küll võtta palju aega, kuid selle tulemuseks on uskumatu kergendustunne ja parem elukvaliteet.

Alustada tuleb oma süütundele otsa vaatamisest ja arusaamisest, et see on olnud osa sinu senisest elust.

Iga kord, kui tunned end milleski süüdi, analüüsi seda tunnet ja püüa selgusele jõuda,

* kas oled harjunud nii tundma;
* kas seda põhjustavad teiste inimeste sõnad või teod;
* kas põhjuseks on mõned kindlad inimesed.

Paljud juba keskikka jõudnud inimesed tunnevad oma eakate vanemate ees piinavat süütunnet, sest seda on neile lapsepõlvest alates sisendatud. Nad pole seda kunagi küsimuse alla seadnud ega vanematega sel teemal rääkinud, vaid on seda vaikides aktsepteerinud.

 

Tervenemine on aeglane

Mida kauem on muretsemine ja süütunne inimese sisemust uuristanud, seda raskem on sellest lahti lasta.

Esita endale järgmisi küsimusi.
Kas olen saanud kuidagi mõjutada sündmusi, mille pärast ma ennast süüdi tunnen, või on need toimunud minust sõltumata?
Kas saaksin rääkida oma vanemate, ülemuse või kolleegidega rahulikult sellest, miks nad minus süütunnet tekitavad?
Kas olen endale seadnud liiga kõrged eesmärgid või üritan olla liiga täiuslik?

Tervenemiseks on vaja peale avameelsuse palju armastust ja heatahtlikkust.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodutohter.

Artikli märksõnad