Martta Louekari: Garden Showroom kui Soome moedisaini tugisüsteem
Suurim Soome uue disaini väljapanek Garden Showroom asub Helsingi ostukeskuses Kämp Galleria. | Tootja

Soomest on meile teada sellised disainilegendid nagu Iittala ja Marimekko, kuid tähelepanuta on seni jäänud noored moedisainerid. Nüüd on Helsingi kesklinnas Kämp Gallerias Garden Showroomi koondatud Soome noorte ja võimekate moekunstnike looming. Loovvaldkonnale keskendunud agentuuri Juni Communications loovjuht Martta Louekari räägib Kerttu Raiele Garden Showroomist ja Soome noortest disaineritest.

martta-louekari-miia-koski-by-hanne-granberg.jpg

Martta Louekari ja Miia Koski.
Hanne Granberg

Mille poolest Soome uuem moedisain silma paistab ja eristub?

Soome disainereid iseloomustab üldiselt see, et nad sihivad kunstiliselt kõrgele tasemele. Ühest küljest on oluline toodete kvaliteet, kuid nende disain on palju kontseptuaalsem – nad teevad kapselkollektsioone, kunstinäituseid ja koostööprojekte. Võrdluseks võib näiteks tuua Rootsi, kus vajadus sõltub turu nõudlusest ning tootemarke rahastavad ja arendavad tihti investorid – näiteks kui tarbijatel on nõudlus uue teksabrändi järele, tehakse täpselt selline tootemark.

Soomes ei ole moedisain nii kommertslik ja lähtub disaineri visioonist, soovist jagada oma lugu. Selles mõttes on Soome lähemal Belgia mudelile, kus kontseptuaalsus ja käsitööoskused on hinnas. Paljud disainerid loovad ka ise oma kangad ja mustrid, mitte ei osta sisse valmis materjale. Soome disainis on väga olulised väärtused jätkusuutlikkus ja vastu­pidavus – tooted peavad seda investeeringut väärt olema. Näiteks pakuvad mõned ka rõivaste parandamise teenust, et muuta need kauem kestvaks.
 

Kes on Soome disaini tarbija?

Soomes on disaini tarbimine demokraatlik – see on mõeldud kõigile. Näiteks mina olen pärit Põhja-Soome väikesest külast, aga ka seal olid Iittala nõud ja ­Marimekko tekstiilid kodudes. ­Disaintooted on rohkem igapäevaobjektid kui staatusesümbolid, erinevalt näiteks ­Itaalia moest, kus kaubamärgid on olulised indikaatorid rikkuse kohta ja eksponeeritavad kui staatusesümbolid.

Muidugi on mood ka eneseväljendus, nii disainerile kui ka selle tarbijale. Soome disain paneb rohkem rõhku isikupärale ja mugavusele kui staatusele. Soome disaini tarbijad on linnas elavad 20–40aastased inimesed, kes on üldiselt moe- ja kunsti­valdkondadest huvitatud ning jälgivad seal toimuvat. Sealtkaudu jõuavad nad ka uute tegijateni moedisainis.
 

Miks alles nüüd on hakatud rohkem rääkima noortest disaineritest?

Soome riigil on pikaajaline tekstiilitootja taust, Nõukogude Liidu ajal eksporditi sinna palju. Kohalikku teadmist tootmisest ja disainist on tohutult, kuid noorte disainerite tõus on tõesti paari aasta tagune muutus. Varem Aalto ülikooli lõpetajad läksid reeglina Euroopa moemajadesse tööle. Nüüd on nad hakanud tagasi tulema ja oma brände looma.

Samuti on alles viimasel paaril aastal hakatud rohkem flagship-poode avama. Kuigi jaekaubandus on negatiivses trendis, tahavad paljud disainerid siiski füüsilist esinduspinda. See loob neile rohkem võimalusi näidata oma kollektsioone, tegeleda väljapanekuga, korraldada üritusi ja suhelda klientidega. See on väga väärtuslik osa brändi ehitamise juures.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Diivan.
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid