Metsamaa lopsakaks aiaks
Paula Ritanen-Närhi
Paula Ritanen-Närhi

Kuidas küll saada metsane krunt aiaks? Eriti veel põhjamaa karmis looduses. Tuleb osata luua taimedele soodsad kasvutingimused.

Püsiktaimede liigi- ja sordivalikurikkust on üha rohkem näha nii eraaedades kui ka ühiskondlikel rohealadel. Senistele traditsioonilistele püsikutele on lisaks toodud taimekasvatuse harrastajate ja erinevate taimeliikide kogujate poolt uusi ja huvitavaid taimeliike ning -sorte.

Taimede ostjate jaoks on valik kirju puukoolide taimeaedade, aiandusreiside ja internetikaubanduse näol. On neid, kes lepivad kodumaal levinud taimedega, aga neidki, kes ihalevad eksootilisi võõramaataimi.
 

Püsikuteaed metsa asemele
 

Alles kaks aastat tagasi alustatud projekt on ilusti käima läinud, olgugi et aednikust omanik on püüdnud vaid omal käel hakkama saada. Hoogsa tempo ja mõnuga.

Krundi suurus on umbes 5000 ruutmeetrit ja aia rajamist alustati eesõue laugel nõlval. Kuna krundi kõrgem osa oli kuusemets, on pidanud puid maha võtma ja metsapinnase katma uue kasvumullaga. Taimede jaoks head kasvutingimused tagab 34 kuupmeetrit põhiväetiste ja lubjaga mulda, mis senini on mullaparandamiseks vaja läinud.

Et peaaegu looduslikus olekus krundist õueala teha, läks alguses vaja ikka ka masinajõudu – pajustik eemaldati traktori abil. Ümberkujundatud õue osa ongi nüüd suuremalt osalt püsiktaimede ala, kus taimede vahel ristuvad kivisillutisega rajad.

Aednik Suvi Taskinen kavatses aialoomise alguses küll tasapisi asjaga pihta hakata, aga aed laienes eeldatust jõudsamalt lausa märkamatult. Selle aia puhul on eesmärk luua lopsaka taimestikuga taluaia laadne ala, kus ei ole muru nagu tagaõues.
 

Tuhande taimeliigi aed
 

Taimi on aias tohutu hulk – üle 1000 liigi ja sordi. Tihe istutus on eesmärgiga, et umbrohtudele ei oleks kasvuruumi. Kui peenraid vaadata, siis igat taimeliiki on mõni isend. Maapind on värviline nagu lapitekk.

Kui maa on loomuliku taimekasvuga kaetud, võib hakata taimi jagama uutele aladele, aga ka liiga suur levik võib probleemiks osutuda.

Perenaine valib oma aeda neid taimi, kes tema meelest on ilusad – ta ei pea taimeiluks ainuüksi õieilu, sest ka lehtede kujul ja värvidel on dekoratiivsus. Taimesugukonnad nagu nurmenukulised ja kivirikulised on tema jaoks sedavõrd huvitavad, et neist on kasvanud koguni kollektsioon.

Kui põhjamaa inimesed tahavad oma aeda istutada võõramaa taimi, tuleb arvestada sellega, et taimede talvekindlus ei ole sugugi iseenesestmõistetav. Siiski, üsna tihti on julge hundi rind rasvane ja õnnestumised kannustavad katsetustega jätkama.

Osa kõnealuse aia taimedest on pärit vanalt õuelt – kaevatud koos juurtega välja ja uues aias istutatud esmalt ajutistesse peenardesse ootama aega, mil nad saab õigesse kohta istutada.
 

Kasvumuld, kruus ja kivid
 

Kiltkividega kaetud rajad ilmestavad aeda. Radade laius on selline, et neil saaks liikuda ka aiakäruga. Rajakivide all on umbes 15 sentimeetrit peenkruusa. Kuna masinatega radadel ei sõideta ja kruusakihi all on juba kivine pind, siis sellise paksusega kruusakihist piisab.

Kasvupinnasele lisaks on pidanud krundile tooma ka 10 000 kilo kruusa. Kivid, mida aias palju näha, on enamuses pärit krundilt. Pajustikku traktoriga välja kaevates tuli pinnasest välja suuri kive, millele aias vastav koht leiti.

Et krunt on suur, on seal ruumi kasvupinnase, kruusa ja kivide hoidmiseks, kuni neid vastavas kohas kasutada saab.

Aed laieneb pidevalt. Kavas on hankida lisakas okaspuid nagu nulge, mände ja lehise erinevaid vorme – need on näidanud kasvujõulisust, ilma et neid peaks kevadpäikese eest kaitsma.

Puud oma kõrgusega toovad kontrastina aias ka püsikute ilu rohkem esile.

 

7 nõuannet õuekujundajale

Kasuta ära seda, milline krunt on ning tunne tegevusest rõõmu – päris ümber muuta looduslikke tingimusi kergesti või püsivalt ju niikuinii ei saa.

Planeeri õueala liigitamine ja tööde järjekord täpselt, et töö edenedes ei peaks näiteks halvimal juhul juba valmistehtut taas muutma hakkama. Kui üldkava on paigas, siis saab juba hakata üksikobjektidega tegelema.

Kasuta julgelt oma fantaasiat materjalide ja taimede valimisel. Kasuta ära taaskasutuskõlbulikke aineid – näiteks looduslikud kivid on ju igavesed.

Kasuta filterkangaid sillutiste all ja katteloori noortel värskelt istutatud taimedel, sest vanas mullas on umbrohud, mis taas kasvama hakkavad, kui nende võrsumist takistavat katet ei ole.

Katseta julgelt nende kividega, mis sulle endale meeldivad, olgugi et teised ehk arvavad, et need kuhugi mujale paremini sobiksid. Kui taimede kasvukoht on varjulises ja kaitstud paigas, võivad nad hästi hakkama saada ka neile sobilikust kliimavöötmest põhjapoolsematel aladel.

Tee teed ja rajad piisavalt laiad, et neil vähemasti aiakäruga mugavalt liikuda saab. Silluta käigurajad kividega, et liikumine neil oleks mugavam ja need ei rohtuks.

Kasuta ära taimsed jäätmed neid kohapeal kompostides või siis lase toitainetel ringlusesse minna komposti kaudu, millega saad tasuta kasvumulda tulevasteks taimeistutusteks ning toitainerikkaks kattemultšiks.

 

Püsikute ümberistutamine

Kasta taime enne ümberistutamist põhjalikult, et ta oleks täielikult veest küllastunud.

Parim ilm taimede ümberistutamiseks on pilves ja kuiv ilm suve algul ja suve lõpul.

Lõika taime võsusid lühemaks, et pinda, millelt vedelik aurustub, oleks vähem. Pane taime juurestiku ümber kuni teise kohta jõudmiseni kile või tugev paber.

Istuta taimed uude kasvukohta või ajutisse peenrasse võimalikult peatselt.

Kui taimed on ühisest juurestikust eraldatud, istuta need juurestiku toibumiseks ja tugevamaks saamiseks vahepeal potti.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid