Metsataimed koduaias | Mida võiks aiapeenral kasvatada?
Alari Suurmets

Metsas käies näeme sageli imelisi põõsaid, puid ja lilli. Paljudel tekib tahtmine neist nii mõnigi koduaeda kaasa tuua. Kui selline mõte tekib, tuleb eelkõige mõelda – mitte endale, vaid metsale.

Sinilill vajab kohevat huumuse- ja lubjarikast mulda, mis on parasniiske; jumaldab lehekõdu. | Shutterstock

Esmalt tuleks kindlasti selgeks teha, millise taimega on tegu. Võib juhtuda, et tegemist on kaitsealuse taimega, mille väljakaevamine on rangelt keelatud. Mets on täiuslik kooslus, sealsed taimed on harjunud elama üksteisega. See ongi põhjus, miks metsataimede koduaeda toomisega ei tasuks kiirustada.

Kindlasti tutvu kohaga, kus taim kasvab. Vaata, milline on sealne muld, milles taim sirgub. On see turbane või hoopis savine? Kas taimeke eelistab kasvada päikese käes või varjus? Sarnased tingimused on vajalikud ka koduaias, et üht või teist põõsakest või taime kasvatada.

Loomulikult on olemas palju taimi, mida olemegi harjunud metsaservast koduaeda tooma – selles polegi midagi halba. Paljud metsataimed kasvavad ka koduaias hästi, kui luua neile päris oma nurgake, peenar. Näiteks, kui teil on juba turbapeenar, kus kasvavad hapulembelised taimed, siis metsataimedest tunnevad end seal hästi näiteks pohlad, mustikad.

 

Dekoratiivsete viljadega taimed
 

Harilik jõhvikas on kaunis imeilusate pisikeste roosade õitega kääbuspõõsas ja väärtuslike marjadega rabataim. Kasvupinnaseks sobib hästi freesturvas ja jõhvika looduslikust kasvukohast tingituna niiskem pinnas. 

Mustikas on hea meetaim. Paar korda aastas vajavad istikud saagi kandmiseks väetamist, hästi sobib spetsiaalne mustikaväetis. Marjad omandavad hea maitse üks nädal peale värvumist. Eriti head on need siis, kui pärast saagi korjamist lasete neil 3–4 päeva seista.

Pohl on suurepärane erosiooni takistaja, kuna ühe taime juured katavad umbes 1 m2 jagu pinda. Seega on seda hea kasutada kallakute haljastamisel muru asemel – nii koduaias kui ka haljasaladel.

Pohl on väga dekoratiivne, nii kevadel õitsemise kui ka viljade valmimise ajal. Sügisel värvub lehestik punaseks. Hästi sobib pohla kasutada näiteks okaspuudega ja pinnakattetaimena rododendronite peenras. Rododendronite vahel, kus valgust on vähe, seisneb ilu enamasti just lehestikus, kuna vähese valgusega kasvukohas pohl saaki eriti ei anna.

Mesimurakas on vähenõudlik ja kiirekasvuline pinnakattetaim, mis võib kontrolli alt väljuda – seega vajab see aias piiramist. Ei talu hästi kuivust.

 

Kõrgust, värvi ja lõhna!

 

Juhul kui vajate taime (ronitaime), mis kataks aia, plangu või tühjad seinad, on ideaalne valik harilik humal (Humulus lupulus), mis kasvab vabalt kuni 10 m kõrguseks. Kasvupinnas võiks olla huumuserikas ja niiske. Tunneb end hästi varjulisemas kasvukohas. Humalakäbisid kasutatakse rahvameditsiinis.

Kui aga soovite tuua värvi oma lillepeenardesse, siis ilmselt üks kaunim metsalillede seas on harilik sinilill (Hepatica nobilis). Tegemist on vähenõudliku ja kauni taimega, mis kasvab risoomi tipust. Üks risoom võib elada mitusada aastat vanaks. Eelistab kasvada varjulises kasvukohas, puude-põõsaste all. Sinilill vajab kohevat huumuse- ja lubjarikast mulda, mis on parasniiske; jumaldab lehekõdu. 

Kui tahate lisada oma aeda aroomi, siis üks kõige imelisema lõhnaga metsalilli on kindlasti harilik maikelluke (Convallaria majalis L.). Vajab varjulist kasvukohta. Sobivas paigas paljuneb kiiresti ja moodustab ilusaid laike. Ettevaatust, see lill on mürgine!

Varjulises kasvukohas tunneb end hästi ka võsaülane (Anemone nemorosa). See vähenõudlik lilleke eelistab kasvada poolvarjus. Koduaeda on aretatud väga paljudest metsataimedest kultuurvorme, mis on vähenõudlikumad ja tihti ilusamad, kui metsas kasvavad looduslikud liigid. Alati aga ei peagi olema kõik meie aias metsast pärit. Metsa võlu peitubki selles imelises koosluses, mis on vaid metsale omane ja mida me täielikult ei saa koduaeda luua ega tuua.  

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid