Metskitsed ei saa talvel rohttaimi kätte. Neile näikse siis eriti meeldivat erilisemad ja hinnalisemad puuliigid: ebatsuugad ja lehised, väikeste tammede ja saarte ladvad, noored oksad ja võrsed.
Et põdrad jt sõralised sirguvat metsa vähem rikuksid, jätavad metsakasvatajad neile raieid tehes toidulauana kasvama noori pajusid, haabu, pihlakaid, toomingaid.
Puid kaitstakse ladvavõrkude, tüvekaitsmete (nt Easywrap) ja peletusvahenditega. Plantskydd põhineb verejahul, Trico pritsimissegu teeb haisvaks lambarasv. Puukeste ladvavõrseid kaetakse sinaka Cervacoli pastaga, kuid see on suur töö. Ja kui metsloomal midagi võtta pole, ampsab ta ka prisitud taime.
Rootsi toode Plantskydd on Eestis kasutusel juba tükk aega. Plantskydd on loomsest proteiinist valmistatud pulber, millest tehtud lahus lõhnab värske vere järgi. Metsloomade jaoks on see lehk talumatult vastik ja nii hoiavadki nad kauges kaares eemale. Metsamehed kasutavad seda vahendit noorte istandike kaitsmiseks, pritsides lahusega metsataimede latvu.
Aias saab sellega kaitsta noori, ahvatleva õhukese koorega viljapuid, dekoratiivtaimi, vaarikaid, sõstrapõõsaid, maasikaid jm. Kitsede ja põtrade eemalehoidmiseks pritsitakse okaspuude latvu leiges vees lahustatud Plantskyddiga, lehtpuudel tuleb kitsede ja jäneste tõrjumiseks tüved ja alumised oksad üle pintseldada.
Ilupõõsail pritsitakse kasvuajal lehti. Lehtede värvus võib tumeneda, õige toon taastub kuni 36 tunniga. Haruldasel või eriti olulisel taimel pritsi prooviks mõnda varju jäävat oksa, kui lehed krimpsu tõmbuvad, siis jäta töö katki. Palaval suvepäeval pritsida ei tohi.
Plantskyddi müüakse mitme suurusega pakendites, lahustamis- ja kasutamisõpetus on seal kirjas. Pritsides ja pintseldades kanna töökindaid ja kaitseprille. Metsanoorendikke on Plantskyddiga soovitatud pritsida talvehooajal 4–6 ja kevadel-suvel 1,5–2 kuu tagant, sest nii kaua mõjub verehais loomadele peletavalt. Talveks on hea pritsida oktoobris-novembris, kui puudelt on lehed langenud, temperatuur on natuke üle nulli ja ilmad püsivad kuivad.
Enne vihma peab peletusaine jõudma taimel ära kuivada, sombuse ilmaga kulub selleks ööpäev. Kui vihm peletusvahendi maha peseb, siis korda pritsimist väiksema ajavahega. Metsaomanikud on pritsinud ka kergete miinuskraadidega, kuid viie külmakraadi juures tõmbub pritsimissegu sültjateks klompideks.
Proovi ka rootslaste kuningameetodit
Kui pritsimine liiga hiljaks jääb, kasutavad rootslased talvel nn kuningameetodit, mis olevat levima hakanud kuninglikust aiast Rosendalis. Võta 100 g pulbrit 500 ml vee kohta. Sega hoolega, lase lahusel 20 min seista ja siis sega uuesti. Võimaluse korral lisa lahusele õues u 50 ml ammoniaaki.
Siis võta nõudepesukäsnad või umbes sama suured poroloonitükid ning kasta need lahusesse. Tõsta märjaks tehtud tükid nõrguma. 100 g preparaadist tehtud lahusest jätkub u 15 käsna jaoks. Riputa need traadist painutatud aasade abil kaitstavate õunapuude külge umbes kitse nina kõrguselt. Jäneste ehmatamiseks pane haisev käsn alumise oksa külge. Väikesele puule piisab ehk ühest peletusvahendiga immutatud tükist ja selle mõju kestab umbes kuu aega.
Kitsi ja jäneseid on rootslased taimedest eemale ehmatanud ka puudele riputatud vanade CD-plaatidega, millelt päike vastu helgib.
Vanemas aianduskirjanduses soovitatakse noore õunapuu koor kokku määrida pesuseebiga või riputada puu otsa seebitükke. Jänesele või metskitsele võib seebilõhn vastik olla, aga hiired seda küll ei karda.
Kui kaitstavaid puid pole väga palju, siis mähi väikeste viljapuude tüvede ja alumiste okste ümber jõupaberit (lõika paberist laiad ribad, keera need spiraalina ümber puu ja seo või teibi kinni), heleda kotiriide või pruugitud katteloori ribasid jm. Ruberoidi või mingit tumedat materjali kasutada ei tohi, sest selle all läheb kevadtalvel päikese käes väga palavaks. Väikese viljapuu tüve ja alumiste okste ümber võib mässida kantud sukkpükse. Tüve kaitsevad jäneste hammaste eest ka selle ümber seotud kuuseoksad. Sellised tõkked eemalda kevadel ruttu, muidu poevad nende alla kahjurputukad.
Plastpudel hiiretõkkena
Head on korralikult tüve ümber pandud UV-kiirguse eest kaitsva kattega traat- või plastvõrgud, mis lasevad õhku läbi, ja spiraalina tüvel keerduvad heledad plastkaitsmed. Need võivad puule kauemakski jääda – siis ei lõhu sa tüvesid ka suvel puude ümbert rohtu trimmerdades. Et plastkaitse hiirt juurekaela kallale ei laseks, tuleb selle alumine ots juba enne külmi maasse suruda.
Hiiretõkkeks sobib kas või plastpudel: lõikad põhja ja kaela ära, teed külje pealt lahti ja sätid puu ümber. Hiirte kiusamiseks on soovitatud lumi puude ümber kinni tallata, kuid suurte hangede puhul seda enam teha ei jaksa. Kindlam on panna juba sügisel eriti ahvatlevate taimede juurde hiiremürki, kuid nii, et seda ei saaks kätte linnud, lapsed ega lemmikloomad.
Kui märkad, et jänesed on siiski õunapuude koore kallal käinud, lõika tüvele või okstele tekkinud haava servad terava noaga siledaks. Kui näritud kohas on alles jäänud rohelist kambiumikihti või ka heledamaid niineosaga koorelaike, siis suudab puu suve jooksul haava ehk kokku kasvatada. Et kambium ei kuivaks ja haigustekitajad haava ei tungiks, kata puu haavad kohe haavapeitsiga.
Allikas: Kodu&Aed Aiavihik