Mida ihkab ploomipuu sinu aias? Sordid, mida kasvatada

kodus.ee
Ploomipuid võiks aias olla mitu, sest enamik ploomisorte vajab heaks saagikandeks enda kõrvale teist viljastavat, õietolmu andvat sorti. | Shutterstock

Oma puu küljest küpseid ploome süüa on paljude aednike suurte unistuslike suvetegevuste nimekirjas. Juhul kui aias veel ploome ei kasva, tuleb kõigepealt muidugi istutada puu. “Rohenäpu kokaraamat” kirjutab lähemalt ploomipuude istutamisest ja hooldusest.

Puu istutamine

Suvesoojuse enesesse talletanud ploomi valminud viljad on mahlased ja maitsvad. Neis on parasjagu suhkruid,  vürtsikat hapusust ning eneseküllast ploomilillat. Kuna ploomipuude kandeiga on lühem ning tervis nõrgem kui õunapuudel, siis enamasti pole vanades aedades eakaid ja hästi kandvaid ploomipuid.
Seega on ploomiootuses ikkagi mõistlik istutada uued puud. Neid võiks olla mitu, sest enamik ploomisorte vajab heaks saagikandeks enda kõrvale teist viljastavat, õietolmu andvat sorti.

Sobivate tolmuandjate kohta saad uurida kirjandusest või juba viljapuuistikuid ostes. Ses osas on ka abiks teadmine, millised ploomisordid naabri aias kasvavad. Mõned sordid, nagu ’Ave’, ’Julius’, ’Vilmitar’, ’Wilhelmine Späth’, ’Suhkruploom’ jt, on osaliselt isetolmlevad ning kannavad ka üksiku puuna.

Puu istutamiseks vali päikesele avatud, ent külmade tuulte eest kaitstud koht, kus põhjavesi pole liiga kõrgel.

Luuviljalised armastavad lubjarikkamaid viljakamaid muldi, päris soomuld ega ka kuiv liivane pinnas neile ei sobi. Kasvukoht valmista ette sügisel, kaeva auk valmis, lisa kompostmulda ja väetist. Istutamine jäta kevadeks, siis jõuab noor puu korralikult juurduda. Vana ploomipuu asukohta ära noort istuta, vaid vali uus koht, sest maa on selles kohas kurnatud.

Puid tuleb pärast istutamist, aga ka pikemalt kestva põuaga kindlasti kasta.

 

Puu hooldus
 

Esimesed aastad kuluvad kasvamise peale ning saaki pole kohe mõtet loota. Noorel puul tuleb mitmel aastal järjest välja kujundada hiljem saaki andev ja kandev võra. Lõikustöid on parem teha suvel, isegi veel augusti alguses. Vanemal puul tuleb välja lõigata kuivanud oksi ning võra hõrendada.

Sügiseti võiks võraaluse multšida komposti või kõdusõnnikuga. Talviti tuleb istandikku kaitsta metsloomade eest.

Et puul saagikandmiseks toitaineid jaguks, antakse kevadel lämmastikurikkamat, suve teisel poolel fosfori- ja kaaliumirikast väetist. Kasvuajal tasub puud aeg-ajalt üle vaadata ka haiguste ja kahjurite suhtes. Eriti armastavad ploomipuude nori võrseid ja lehti süüa lehetäid, mistõttu lehed tõmbuvad krimpsu ning jäävad väikeseks, viljahakatised pudenevad ning kleepuva nestega kaetud lehtedele võivad lisanduda seenhaigused.

Vilju võivad kahjustada enamasti kas ploomivaablase ebaröövikud või ploomimähkuri röövikud. Nende arvukust aitavad vähenda liimivööd ja ploomimähkuri feromoonpüünised. Seenhaigusi aitab tagasi hoida puu regulaarne hooldamine, siis on taim vastupidavam. Hea muld, toitainete kättesaadavus, piisavalt hõre võra, langenud lehtede ja viljade puu alt koristamine ning põletamine aitavad puul tugevaks kasvada.

Tõsisema putukaründe või ulatuslikuma haiguspuhangu korral tuleks siiski teha keemilist tõrjet.

 

Viljade koristamine
 

Ploomid on kõige maitsvamad, kui puult küpseid vilju korjata ja neid kohe süüa. Ploomid on kaaliumirikkad ja neutraliseerivad organismi liigset naatriumisisaldust. Värsked  ploomid on seedimisele kergelt lahtistava toimega ning aitavad organismist liigset vedelikku ja soolasid väljutada.

Küpsed viljad on aga transpordiõrnad. Poolküpsena korjatud viljad kannatavad hoidmist pisut kauem, ent nende maitse pole nii külluslik. Hoia ploome jahedas ning tarvita võimalikult kiiresti. Tihedama viljalihaga ploome võib külmutada poolikutena, vesisemaid toorpüreena. Muidugi annab ploomidest teha ka maitsvaid hoidiseid, moose ja kompotte. Viljades sisalduv pektiin aitab keedistel pakseneda.

Millist ploomisorti valida?

’Ave ’
’Edinburgh’
’Emma Leppermann’
’Jubileum’
’Julius’
’Kadri’
’Kubanskaja kometa’
’Liisu’
’Liivi kollane munaploom’
’Mara’
’Märjamaa’
’Noarootsi punane’
’Perdrigon’
’Renklod Haritonovoi’
’Renklod Jenikejeva’
’Suhkruploom’
’Victoria’
’Kihelkonna’
’Oullinsi renklood’

Allikas: “Rohenäpu kokaraamat”

rohenapukokaraamat_esikaas_s.jpg

"Rohenäpu kokaraamatust" saad teada, kuidas taimi kasvatada ning mida maitsvat neist köögis valmistada.
Ühinenud Ajakirjad
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid