Mida teeb päike sinu kehaga?
Maria Torm
Kui nahk hakkab päikese käes roosatama, on see saanud põletuse. | Shutterstock

Nii mõnigi meist ei tea midagi mõnusamat kui suvine puhkus mere ääres. Ultraviolettkiirgusel on loomulikult palju häid mõjusid – seega tuleks päikesepaistet nautida –, aga samas peaks vältima põletuse teket sobiliku päikesekaitse ja terve mõistusega.

Põhjamaiste inimestena armastame päikeseküllaseid suvesid, sest need aitavad meil üle saada talvisest väsimusest ja stressist. Samuti võib päike tuua leevendust nahaallergia all kannatavatele inimestele, sest UVB-kiirgus pärsib nahapõletikku ja leevendab nii atoopilist dermatiiti, psoriaasi, ekseemi kui ka aknet.

Otse loomulikult vajab organism päikesevalgust ja UV-kiirgust ka D-vitamiini tootmiseks. Kuidas seda teha nii, et me ei kahjustaks päikese käes mõnuledes oma nahka? Selleks on vaja teada, mida päike nahaga teeb.

 

Esimesed minutid
 

Esimestel minutitel vallandab päikesepaiste su ajus endorfiinid, mis aitavad leevendada valu ja tõsta tuju, seda isegi siis, kui oled nahale kandnud päikesekaitsekreemi.

Päikesekiirgus hakkab nahas tootma ka D-vitamiini, aga selle süntees saab toimuda ainult siis, kui me ei ole enne nahale päikesekaitsetooteid kandnud.

 

30 minuti jooksul
 

Meie keha kattev marrasknahk ehk epidermis kaitseb organismi päikesekiirguse eest. Kuna läbi marrasknaha pääsenud UV-kiirgus kutsub esile põletuskahjustusi, astub naha kaitseks välja pigment melaniin, mida toodavad pärisnaha pindmistes osades paiknevad rakud ehk melanotsüüdid. Meie nahk pruunistub suvepäikeses, sest UV-kiirgus põhjustab juba nahas oleva melaniini tumenemist ja uue melaniini teket.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodutohter.