Mida teha vanade suvilatega?

Ivi-Els Schneider
07.06.2021
Suvila 1960. aastal. | Arhiiv

Nõukogude aeg külvas meie maale hulganisti suvila- ja aianduskooperatiive. Tollased suvilad laiuvad meeletutel maa-aladel, ühte kooperatiivi kuulus päris mitusada krunti. Mis nendega nüüd peale hakata?

Suvilakultuur tekkis põhjendusel, et töölisklassil oleks võimalik paremini vaba aega sisustada, puhata looduses ja kasvatada aiasaadusi pere toitmiseks. Esimesed suvemajad ehitati juba 1950-ndate lõpus (nt Heliküla Laulasmaal), hulgaliselt hakati suvila- ja aianduskooperatiive rajama 1960-ndate keskpaiku.

Praegu seda suvilaehituse buumi analüüsides tundub ettevõtmine kummaline. Aiamajade suurus võis olla kuni 25 m² ja neid ei lubatud isegi soojustada. Suvemajad võisid olla natuke suuremad, 40 m², kuid neidki ei soojustatud meie kliimavöötmele vastavalt. Riik pakkus suvilate ehitamiseks paari tüüpprojekti. Harvadel juhtudel ehitati ka eriprojekti järgi. Kuid inimeste mälestused elust kooperatiivides on päris värvikad.

Edasi lugemiseks

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid