Miks tasub teha lehekomposti?

Kaja Kurg
Shutterstock

Heitlehised puud ja põõsad hakkavad oktoobris vaikselt lehti langetama ning kuu lõpuks on aed raagus. Sügislehed on kuldaväärt materjal, mida ei maksa prügikottides jäätmejaama viia – neid kompostides saab oivalist lehemulda, mis on kergelt happeline ja väga hea struktuuriga.

Lehekompost on parim mullaparandaja. Peenrasse kaevates muudab see mulla kobedamaks ja juurtel on lihtsam edasi tungida.
Mulda segatud lehekompost meelitab ligi mikroorganisme, mis parandavad mulla struktuuri ja lagundavad orgaanilist ainet. Muld muutub toitainete- ja huumusrikkamaks.

Lehekompost seob oma kaalust kuni viis korda rohkem vett. Tänu sellele on taimed veega paremini varustatud ja võib harvemini kasta.
Kui erinevatest orgaanilistest jäätmetest valminud kompost on neutraalne või aluseline (pH 7–8), siis puhas lehekompost on nõrgalt happeline (pH 5,6–6,5). Selline happesus meeldib enamikule tarbe- ja ilutaimedest.

Lehekomposti tasub segada ka toataimede mulla sisse.
NB! Tamme, pöögi, kirsi, toominga ja pihlaka lehed sisaldavad palju parkaineid ja lagunevad seetõttu aeglaselt. Kui võimalik, komposti neid eraldi või kasuta hoopis rodode, aiamustikate, kanarbike jt hapulembeste taimede multšimiseks.

Sarnased artiklid