Milliseid lilli panna amplitesse, aiavaasidesse ja rõdukastidesse? Vaata ideid
kodus.ee
Tore õitseja varakevadest alates on sarvkannike. | Shutterstock

Suvikute õiteküllus lummab oma iluga. Aga milliseid sorte aiavaasidesse, amplitesse ja rõdukastidesse, samuti äsja rajatud peenardesse valida ning kuidas taimede eest hoolt kanda?

Hakatuseks võiks algaja rohenäpp osta ettekasvatatud õitsvaid suvelilli. Neid on väikestes plastpottides müügil kõikides aiaärides. Kõige hooldusvabamad ja vähenõudlikumad on väikeseõielised suvikud. Nende äraõitsenud õied kukuvad ise maha ning neid ei ole vaja enam närpida, teisisõnu äraõitsenud õisi eemaldada.

 

Peenrasse ja rõdukasti
 

Alatiõitsev begoonia Begonia Semperflorens-Cultorum-rühm talub vapralt nii kuiva kui märga. Saab hästi hakkama ka varjulisemas kasvukohas.

Kõik peiulilled Tagetes – madal, kõrge ja ahtalehine – on vähenõudlikud ning õitsevad külluslikult kogu suve. Annavad peenrasse intensiivse kollase-oranþi värvilaigu. Peiulille äraõitsenud õienutte on siiski aeg-ajalt vaja närpida.

Sultan-lemmalts ehk virkliisu Impatiens walleriana Hook.f. on parim erksavärviline õitseja, ka varjulises kohas. Moodustab efektse, kogu peenart katva õievaiba. Vajab korralikku kastmist ja väetamist.

Rand-kivikilbiku Lobularia maritima valgeõieline sort on parim valget värvi suvelill, ilus nii vihmas kui päikeses. Vähenõudlik ja külluslik õitseja. Lõhnab imeliselt! Peenras väga hea pinnakatja.

Vilt-ristirohi Senecio cineraria DC. on hinnatud ilusa hõbehalli lehestiku tõttu teiste suvelillede vahel või peenra ääristaimena. Samuti vähenõudlik, elab üle ka sügisesed öökülmad.

Lõhislehine tukalill Brachyscome multifida DC. on väga kaunite sinakaslillade karikakralaadsete õisikutega. Peenras hea pinnakatja, moodustades ilusaid värvilisi padjandeid. Anumates kasvavad taimed vajavad närpimist ja hoolikamat kastmist.

Hall salvei Salvia farinacea Benth. on pika sinise õieküünla ja tiheda puhmikuga suvelill, tänuväärne õitseja. Talub päris hästi kuivemat mulda ja sügisesi öökülmi.

Kalevikepp Gaura on tore, natuke kõrgem puhmikuline taim. Graatsilised pikad varred on veidi kaardus, nende tipus paiknevad väikesed tähtjad valged või roosad õied. Kui istutada teiste suvikute või püsikute vahele, loob peenrasse õhulise liikumise. Väsimatu õitseja sügiskülmadeni. Talub hästi tuult ja lühiajalist põuda.

Argentiina raudürt Verbena bonariensis on kasvult hõre, püstine ja hästi harunev. Õisikud harunevad varte tippudes lillakassiniste nuttidena. Väsimatu õitseja hilissügiseni! Armastab toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat mulda, päikeselist ja tuulevarjulist kasvukohta. Ei vaja erilist hooldust. Sobib lillepeenrasse nii massitaimena kui ka koos teiste suvikutega. Väga efektne suuremates konteinerites.

Harilik heliotroop Heliotropium arborescens on kaunite tumedate lillakassiniste tugevalt lõhnavate õisikute ja sügavroheliste veidi karedate lehtedega imeilus suvik. Vajab sooja ja toitaineterikast vett läbilaskvat kasvukohta. Õitseb juunist kuni sügiskülmadeni.

 

Amplisse
 

Selleks et rippvaasis lilled rikkalikult õitseksid, peab neid rohkelt kastma ja väetama. Kastmisveele tuleb alati lisada vedelat lilleväetist! Aiandites kasvatatakse amplitaimed üles just väetades ning kui kodus kasta neid palja veega, jäävad nad kiiresti nälga!

Puispetuunia Calibrachoa Cerv. ex La Llave et Lex. erivärvilised väikeseõielised sordid on vastupidavad ja vähenõudlikud, kuid vajavad hoolsat kastmist. Ka kõik hübriidpetuunia ehk köstrilille Petunia ×atkinsiana eri värvi sordid on eriti ilusad täies õitevahus.

Kõik ripp-pelargoonid Pelargonium peltatum on kogu suve väsimatud õitsejad. Äraõitsenud õied puistab taim ise maha, kuid alles jäävad pikad õievarred, mida tuleks aeg-ajalt eemaldada. Muidugi ei tohi ühtki amplit riputada väga tuulisesse kohta.

Sinine tiiviklill Scaevola aemula R.Br. on väga tugev ja vastupidav, rohkelt harunev. Õied sinised või valged. Elab üle ka kerge läbikuivamise!

Väga pikaajaline ja tore õitseja varakevadest alates on sarvkannike Viola cornuta.

Ripp-begooniatest soovitan boliivia begoonia Begonia boliviensis A.DC. valgete, roosade ja punaste õitega sorte. Õitseb rikkalikult kogu suve. Saab hästi hakkama ka varjulisemas kasvukohas. Äraõitsenud õied kukuvad ise maha!

Lehtdekoratiivsetest amplitaimedest on kõige tugevam ja vähenõudlikum hõbehallide väikeste lehtedega lamav käokuld Helichrysum petiolare Hilliard et B.L.Burtt. Tal on ka rohekaskollaste lehtedega sorte. Sobib hästi kokku erksavärviliste ripp-pelargoonidega.

Hõbepael Dichondra J.R.Forst. et G.Forst. on ilusate õrnade otse alla rippuvate pikkade pehmete hõbehallide varte ja väikeste lehtedega amplitaim.

Hõbepaelaga sarnase kasvukujuga on ka kollakasroheliste väikeste lehtedega roomav metsvits Lysimachia nummularia. Kasvab hästi varjus ja poolvarjus, samuti kivide vahel, müüridel ja kiviktaimlas.

 

Suvelillede hooldusest
 

Suvikupeenrad tuleb enne istutust läbi kaevata ja umbrohud eemaldada, siis servata ning väetada. Kompleksväetised on ideaalsed tagamaks taimedele suve jooksul kõik vajalikud toitained.
Taimed istutada peenrasse ruutpesiti: iga järgmise rea taimed on eelmise vahekohtades. Nii katavad nad pinna kiiremini ja ühtlasemalt. Taimede vahekaugus üksteisest võiks olla 20–25 cm, väiksemate ja madalamate puhul isegi natuke väiksem.

Lillepeenraid tuleb regulaarselt – hommikuti või õhtuti – ja põhjalikult kasta, sest toitaineid omastab taim ikkagi mullalahusest. Keskpäeval päikesepaistelise ilmaga külma veega kastes saavad taimed paraja šoki! Pealegi aurustub vesi siis kiiresti ära. Kasvuajal peab peenraid aeg-ajalt rohima ja korrektsema ilme nimel kindlasti ka servama. Kui peenar on varjulisemas kohas, on vaja kasta vähem, aga rohida rohkem!

Ampleid kastes tuleb vette lisada vedelat spetsiaalset kastmisväetist. Mõned amplitaimed tahavad kindlasti ka närpimist. Kui taimed hakkavad välja venima ega ole enam ilusad, võib neid kõiki julgelt tagasi lõigata ja siis korralikult väetada. Nii saavad nad uue kasvuhoo sisse ning õitsevad mõne nädala pärast uuesti. Parim kasvukoht on ikka poolvarjuline ning kaitstud otseste tuulte eest!


Varjuaed
 

Varjuaeda sobivaid õitsvaid suvikuid on vähe. Täisvarjus on oht, et taimed venivad välja ja õitsemine jääb kesiseks või lakkab üldse. Poolvari seevastu sobib paljudele suvikutele.
Sultan-lemmaltsi sordid moodustavad ilusaid padjandeid. Eriti kaunid on valge- ja roosaõielised sordid – need lausa säravad pimedamas ja varjulisemas kohas.

Alatiõitsva begoonia mitmevärviliste õite ja lehtedega sordid. Mugulbegoonia, siis hübriidbegoonia sordid, nt ’Dragon Wing’ jt.

Poolvarju sobivad paljud lehtdekoratiivsed amplitaimed, nt roomav metsvits. Täpiline iminõges Lamium maculatum talub hästi kuiva kasvukohta – seega on ta parim taim varjuaeda puude ja põõsaste alla.

Väga kiirekasvuline ja vähenõudlik on harilik maajalg Glechoma hederacea. Võib rippuda amplis, kuid katta ka varjuaia nurgakesi.

Varjuaeda, kus kasvab palju puid-põõsaid, sobivad vähenõudlikud madalakasvulised pinnakatjad.
Ka kastmine on oluline. Aedniku näpp on parim niiskusesisalduse mõõtja. Üle kasta samuti ei tohi, sest liigniiskus mõjub omakorda hukutavalt.

Allikas: Hüva nõu andis aednik Katrin Torn.

Sarnased artiklid