Millist elulõnga tohib tagasi lõigata, millist mitte?

Kaja Kurg
Kodu&Aed
Alpi elulõnga pole vaja sügisel maha lõigata. | Shutterstock

Talveks tuleb osa elulõngu tagasi lõigata, teadmatusest võib aga eemaldada võrsed, mis oleksid järgmisel suvel õitsema hakanud. Et mitte eksida, tuleb täpselt teada, millised elulõnga liigid ja sordid aias kasvavad. Alles siis võib aiakääridega julgelt tegutseda.

* Ära üldse lõika: alpi elulõnga (Clematis alpina), siberi elulõnga (C. sibirica), suurekroonilist elulõnga (C. macropetala) ja nende sorte. Nad õitsevad kevadel eelmisel aastal kasvanud võrsetel. Need liigid ei vaja ka talvekatet (taluvad 30-kraadist pakast).

* Lõika kergelt tagasi: laiaõielist elulõnga (C. patens), villast elulõnga (C. lanuginosa), suureõieliste elulõngade rühma varaseid sorte ’Piilu’, ’Minister’, ’Niobe’, ’General Sikorski’ jt. Eemalda äraõitsenud ülaosa 1–1,2 m kõrguselt. Need elulõngad vajavad talvekatet.

* Tugevat tagasilõikust ootavad sinine elulõng (C. viticella), tanguutia elulõng (C. tangutica), tervelehine elulõng (C. integrifolia), püst-elulõng (C. recta) ning hilised suureõielised sordid ’Victoria’, ’Perle d’Azur’, ’Comtesse de Bouchaud’, ’Jubileinõi-70’, ’Blekitny Aniol’ jt. Lõika taimed u 5 cm kõrguselt maha. Talvekatteks puista peale kuiva turvast või kompostmulda. Kuhja läbimõõt võiks olla umbes meeter, siis on pungad ja pindmised juured talveks hästi kaitstud. Peale pane kuuseoksad.

NB! Ära lõika elulõngu liiga vara, seda on paras aeg teha esimeste kergete külmadega.