Mineviku puudutusega korter

Kersti Pikk
Kalasabaparkett seob voolavad ruumid üheks. Söögilauakomplekt on BoConcepti valikust, valgusti Airwave Laterna Magica salongist. | Terje Ugandi

Sisearhitektide Taso Mähari, Karin Kitse ja Johanna-Lisette Allingu (Arhitektuuribüroo Emil Urbel) kujundatud korteris Kadriorus on ajastu hõngu doseeritud täpselt parajas koguses.

Raua, Kreutzwaldi ja Faehlmanni tänavate ala Kadriorus on hinnas mitmekesise ja väärtusliku keskkonnana, kus on esindatud omamoodi läbilõige Eesti 1920.–1930. aastate arhitektuuriloost. 1920. aastatel oli Raua asum veel kesklinna ääreala, kuid järgneval kümnendil kasvas see esinduslikuks piirkonnaks, kuhu moodsaid kivihooneid kavandasid Eesti tollased tipparhitektid.

Peale uute materjalide, nagu teras, betoon ja klaas, näitas elumajade uuenduslikkust ka moodne ja funktsionalistlik üldilme. Esinduslikele kortermajadele oli enamjaolt omane kõrge ehituskvaliteet, avarad ja valgusküllased korterid, sanitaartingimuste paranemine ja kvaliteetsed viimistlusmaterjalid.

Jutuks olev korter asub 1937. aastal valminud elumajas, mille arhitekt oli tolleaegse Eesti kodanluse lemmik Elmar Lohk ja omanik ettevõtja Voldemar Kilkmees. Neljakorruselise avarate trepikodadega üürimaja alumisel korrusel avanes tänavale kumerate klaasidega vitriinaknaga populaarne väikekauplus Oma, kõrval tegutsesid juukselõikusäri ja puuviljapood.

Teisel korrusel asuva korteri näol on tegemist omaaegse tagasihoidlikumat tüüpi korteriga, kus 70 ruutmeetril oli kolm tuba. Vaatamata üsna väikestele tubadele, on korteris kõrged laed, suured aknad, tänavale avanev rõdu ja tänu sellele palju valgust. Algupärastest detailidest on hästi säilinud dekoratiivne puitnikerdustega välisuks ja elutubade tiibuksed. Vanad parkettpõrandad olid sedavõrd halvas korras, et need otsustati neli aastat tagasi tehtud remondi käigus asendada uue kalasabaparketiga.

Samuti sättisid sisearhitektid nüüdisaegsemaks korteri põhiplaani, kaotades elutoa ja ühe väiksema toa vahelt ukse ning vaheseinad. Köök on samuti osaliselt elutuppa avatud.

Esik on pikk ja ruumikas, kus ühele poole avaneb vannituba, teisele poole tualettruum ja koridori lõpus kahepoolsete uste taha magamistuba. Esikusse kavandati ka sisseehitatud garderoob ja suure peegliga seinal rippuv esikukapp, kuhu on koju tulles hea kindad, sall või käekott asetada. Tualett-ruumides tuletavad vanu aegu meelde heksagonikujulised kahhelplaadid.

Kenas traditsioonilises vaimus kujundatud korter on selge, lihtne ja funktsionaalne. Mõne võttega on moodsasse kujundusse lisatud ajastu hõngu, kuid seda tasakaalukalt ja vihjamisi.

Üldvalgust pakuvad Delta Lighti märkamatud arhitektuursed valgustid, söögilaua kohale leiti kauni vormiga Ilfari rippvalgusti Airwave (mõlemad salongist Laterna Magica). Koos BoConcepti pikendatava söögilaua, mugavate toolide ja seinal rippuva Lemming Nageli taiesega on kompositsioon eluruumi keskpunkt, mõjudes kõrges toas omajagu pidulikult.

Istumine ja televiisori vaatamine on sätitud endisesse kabinetiossa, mis avati ümberehituse käigus elutuppa. Diivan pärineb Eesti tootjalt Mang, riiulid ja diivanilaud on valminud sisearhitekt Taso Mähari jooniste järgi. Mööblis ja selle kuldsetes detailides aimub pisut art déco’likku laadi, mis oli 1930. aastate interjööridele väga omane. Väikeseid kuldseid detaile ja aksessuaare on kujunduses näpuotsaga lisatud ka mujale.

Kokkuvõttes on sündinud soliidne ja igati Kadrioru-vääriline interjöör, mille sümpaatselt moodsas kujunduses on tunda kerget mineviku puudutust.

Artikli märksõnad