Must sõstar. Ohud ja sordid

Asta-Virve Libek
Ave Kikas
Sort 'Varmas'. | Autor

Tervislikult toituva pere koduaias on mustal sõstral oluline koht. Kuigi teda on üsna lihtne kasvatada, on mõningaid nippe, millele tuleb tähelepanu pöörata, et ta hästi edeneks.

Must sõstar on väärtuslik toidumari ning tervise turgutaja. Marjad, samuti lehed ja pungad sisaldavad rohkesti inimorganismile üliolulisi bioaktiivseid ühendeid – antioksüdante (polüfenoolid, antotsüaanid, askorbiinhape) ja rasvhappeid. Seetõttu on põhiliselt mahla- ja veinimarjana levinud kultuur muutunud oluliseks dessertmarjaks ning väärtuslikuks tooraineks ravimi- ja kosmeetikatööstusele.

 

Olud ja istikud
 

Väga oluline on valida õige kasvukoht, terve istutusmaterjal ja sobivad sordid. Musta sõstra kasvatamiseks sobivad nõrgalt happelised või neutraalsed (pH 5,5–7) toiteainerikkad mullad. Lõimiselt on kõige sobivamad keskmise raskusega liivsavi- ja saviliivmullad, kus säilivad üsna hästi nii sademeveed kui vajalikud toitained ning on hea õhustatus.
Kerged liivmullad ja raske paakuv savimuld marjapõõsaste kasvatamiseks ei kõlba. Põhjavee seis ei tohiks olla kõrgemal kui 1 meeter. Kindlasti tuleb jälgida istutusmaterjali hankimisel, et istikud oleksid pärit tunnustatud puukoolist. Registreeritud puukoole kontrollib taimekaitsespetsialist, nii et sealt varutud istikud on terved. Müügil on erinevat istutusmaterjali: nõuistikud ning kahe- ja üheaastased paljasjuursed istikud.

Kui istutamine on plaanitud varakevadele või sügisele, on mõttekas osta paljasjuursed istikud. Need on odavamad ning lähevad hästi kasvama. Korralikul paljasjuursel istikul peaks olema vähemalt 2–3 üheaastast oksa ja hästi arenenud juurestik, narmasjuurtega.

Suvisel istutamisel on parem muretseda nõuistikud. Nende puhul tuleb jälgida, et istikut ei ole väga kaua potis kasvatatud. Pikka aega anumas kasvanud istiku juured on kõverdunud ning hiljem tekib kasvuseisak, mis võib kesta terve aasta.

Põõsaste kasvukohal peab maa olema haritud ja umbrohuvaba. Istik tuleb istutada 5–10 cm sügavamale, kui ta kasvas puukoolis, ning nende vahekaugus olgu vähemalt 1 m. Kui hoida põõsaste ümbrus kogu aeg umbrohupuhas ja mulda kobestada-väetada, siis on oodata head saaki. Marjad paiknevad peamiselt ühe- ja kaheaastastel okstel, mistõttu on vaja hoolitseda, et need oleksid ülekaalus. Vanematel põõsastel on vaja 4aastased ning vanemad oksad maapinna lähedalt välja lõigata.

 

Hoidistajale ja maiustajale
 

Sortide valik sõltub kasvukohast ja kasvataja eelistustest. Üldiselt võiks aias olla mitu mustasõstrasorti. Kui mõnel aastal kasvuolud ei soosi ühe viljakandvust, siis teine võib ikkagi saaki anda. Eesti muutlikus kliimas on sordi hea saagikuse kõrval väga tähtsad ka talvekindlus ning vastupidavus haigustele-kahjuritele. Öökülmaohtlikes paikades tuleb eelistada hilisema õitsemisajaga sorte, kehvematele muldadele aga sobivad paremini kasvuolude suhtes vähenõudlikumad.

Oluline on teada musta sõstra kasvatamise eesmärki: kas saak läheb töötlemisele või dessertmarjaks. Kui on soov marju pikema aja jooksul värskelt tarbida, peaks kasvatama erineva valmimisajaga sorte. Kindlasti on erinevate inimeste maitse-eelistused erinevad. Polli Aiandusuuringute Keskuse sordikollektsioonis kasvab ligi 100 erinevat mustasõstrasorti ning Maaeluministeeriumi sordiaretusprogrammi raames aretame uusigi.
Toome allpool mõnede koduaias kasvatamiseks sobivate mustasõstrasortide lühikirjeldused. Sordid on reastatud saagi valmimise järjekorras, alustades varastest.

’Bona’ on aretatud Poolas. Viljad on mustad, suured (keskmine mass 1,5 g), ümarad, asetsevad keskmise pikkusega kobarates võrdlemisi tihedalt. Viljaliha väga hea maitsega. Sobib kasutada dessertsordina. Põõsas on jõulise kasvu ja laiuva kasvulaadiga. Oksad võrdlemisi haprad. Marjad valmivad varakult, talvekindlus hea. Vastupidav karusmarja-jahukastele ja mõõdukalt vastupidav antraknoosile, kuid vastuvõtlik sõstra-pahklestale.
 

’Syuita Kievska’ on aretatud Ukrainas. Viljad on mustad, läikivad, suured (keskmine mass 1,4 g), ümarad, asetsevad pikkades kobarates keskmise tihedusega, hea korjata. Viljaliha mahlakas, väga meeldiva maitsega. Sobib hästi dessertsordiks. Põõsas keskmise suuruse ja laiuva kasvulaadiga. Marjad valmivad varakult, sort on talvekindel ja saagikas. Esialgsetel andmetel vastupidav karusmarja-jahukastele, atraknoosile ja sõstra-pahklestale.
 

’Varmas’ on aretatud Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuses. Viljad on mustad, läikivad, suured (keskmine mass 1,7 g), asetsevad keskmise pikkusega kobarates keskmise tihedusega. Korjata saab nii üksikmarjana kui ka kobarana. Viljaliha mahlane, väga meeldiva maitsega. On suurepärane dessertsort, kuid sobib ka töötlemiseks. Põõsas on keskmise kasvutugevusega, laiuv. ’Varmas’ valmib väga varakult ning on võrdlemisi hea saagikusega (umbkaudu 1,9 kg põõsalt). Talvekindel, vastupidavus karusmarja-jahukastele ning antraknoosile hea, pahklestale võrdlemisi hea.
 

’Elo’ on aretatud Pollis, sorditunnistus väljastati 2008. Viljad on mustad, suured (keskmiselt 1,4 g), paiknevad pikkades keskmise tihedusega kobarates. Neid saab hästi korjata nii üksikmarjana kui ka kobarana. Viljaliha mõnusa hapukasmagusa maitsega. Väga hea dessertmari, sobib ka töötlemiseks. Põõsas on keskmise- kuni tugevakasvuline, püstine. Sort valmib vara, saagikus ja talvekindlus hea. Vastupidav nii karusmarja-jahukastele kui ka sõstra-pahklestale, üsna vastupidav antraknoosile.
 

’Mairi’ on aretatud Pollis, kaitsealuse sordi tunnistus aastast 2019. Viljad on mustad, läikivad, suured (keskmine mass 1,6 g), asetsevad pikkades kobarates keskmise tihedusega. Korjatavad nii üksikmarjana kui kobarana. Viljakest suhteliselt õhuke. Väga hea hapukasmagusa maitsega dessertmari. Sobib ka töötlemiseks. Põõsas on keskmise suurusega ja laiuva kasvulaadiga. ’Mairi’ valmib suhteliselt vara, saagikus ja talvekindlus hea. Vastupidav sõstra-pahklestale ning karusmarja-jahukastele, üsna vastupidav antraknoosile.
 

’Asker’ on aretatud Pollis, kaitsealuse sordi tunnistus aastast2019. Viljad on mustad, keskmise suurusega (keskmine mass 1,2 g), asetsevad keskmise pikkusega kobarates keskmise tihedusega. Korjatavad ka üksikmarjana. Sisaldavad umbkaudu 220 mg C-vitamiini 100 g toorkaalu kohta. Viljaliha hea magushapu maitsega. Sobib nii töötlemiseks kui dessertmarjaks. Põõsas on püstise kasvulaadiga, keskmise kõrguse ja tihedusega. Sort on keskvalmiv, talvekindlus hea, saagikus stabiilne. Vastupidav sõstra-pahklestale ning karusmarja-jahukastele, üsna vastupidav antraknoosile. Oma tolmuga viljastub hästi.
 

’Intercontinental’ on aretatud Rootsis. Marjad mustad, suured (keskmine mass 1,5 g), koristatavad nii kobarana kui üksikmarjana. Tähelepanu vääriv dessertsort. Põõsas on keskmise suuruse ja püstise kasvulaadiga. Sort on keskvalmiv, saagikas ning talvekindel. Vastupidav sõstra-pahklestale ja karusmarja-jahukastele.

 

’Karri’ on aretatud Pollis, kaitsealuse sordina registreeritud 2008. Marjad on mustad, suured (keskmine mass 1,6 g), paiknevad pikkades kobarates üsna tihedalt. Neid saab kergesti korjata nii üksikmarjana kui ka kobarana. Marjad küpsevad üheaegselt. Viljaliha mahlakas, maitse väga hea – vürtsikalt hapukasmagus. Sobib hästi nii laua- kui tööstusmarjaks. Põõsas on üsna tugeva kasvuga, püstine või veidi laiuv. Sort on keskvalmiv, saagikas ja hea talvekindlusega. Vastupidav karusmarja-jahukastele ja sõstra-pahklestale, aga ebasobivates kasvuoludes vastuvõtlik antraknoosile. Korraliku saagi saamiseks vajab head agrofooni.
 

’Katjuša’ on aretatud Valgevenes. Viljad on mustad, läikivad, suured (keskmine mass 1,2 g), piklik-ümarad, asetsevad pikkades kobarates keskmise tihedusega. Atraktiivsed, ühtlase valmivusega. Viljaliha mahlakas, maitse hea hapukasmagus. Põõsas on jõulise kasvuga, veidi laiuv, pikkade okstega. Sort on keskvalmiv, talvekindel ja saagikas. Hea vastupidavus karusmarja-jahukastele, antraknoosile ning sõstra-pahklestale.
 

’Elmar’ on aretatud Pollis, sordina registreeritud 2018. Viljad mustad, suured (keskmine mass 1,6 g), asetsevad pikkades kobarates. Viljaliha meeldiva hapukasmagusa maitsega. Hea dessertsort, sobib ka töötlemiseks. Põõsas jõulise kasvu ja veidi laiuva kasvulaadiga. Sort on keskvalmiv, talvekindel ning väga hea saagikusega. Hea vastupidavus karusmarja-jahukastele, antraknoosile ja sõstra-pahklestale.
 

’Vyčiai’ on aretatud Leedus. Viljad on mustad, suured (keskmine mass 1,6 g). Sobivad nii dessert- kui ka tööstusmarjaks. Põõsas keskmise suurusega ja veidi laiuv. Sort on keskvalmiv, väga hea saagikusega ning talvekindel. Väga vastupidav karusmarja-jahukastele, üsna hea vastupidavus sõstra-pahklestale ja antraknoosile.
 

’Bagira’ on aretatud Venemaal. Viljad on mustad, läikivad, suured kuni väga suured (keskmine mass 1,7 g), asetsevad lühikestes kuni keskmise pikkusega kobarates keskmise tihedusega. Ühtlase suuruse ja suhteliselt ühtlase valmivusega, korjatavad nii üksikmarjana kui kobarana. Viljaliha mahlane, aromaatne, väga hea maheda maitsega. Viljakest keskmise paksusega. Sobib nii dessert- kui tööstusmarjaks. Põõsas on keskmise suuruse ning püstise kasvulaadiga. Sort on hilisepoolne või hiline, saagikas. Viljakande algus on varane, talvekindel. Seni vastupidav jahukastele, aga vastuvõtlik pahklestale.
 

’Lentjai’ on aretatud Venemaal. Viljad on pruunikasmustad, läikivad, suured kuni väga suured (keskmine mass 1,8 g). Valmivad ebaühtlaselt, asetsevad keskmise pikkuse ja tihedusega kobarates. Korjatavad nii üksikmarjana kui ka kobarana, täisküpsena kipuvad varisema. Viljaliha mahlane, väga hea hapukasmagusa maitsega.
Sobib nii dessert- kui tööstusmarjaks. Põõsa suurus keskmine kuni suurepoolne, kasvulaad laiuv (osa oksi vajub saagi raskuse all laiali, seepärast on soovitatav põõsast toestada). ’Lentjai’ valmimisaeg on hiline, sort on saagikas (keskmiselt 2,9 kg põõsalt) ja talvekindel. Viljakande algus varane. Vastupidav antraknoosile, vastuvõtlik sõstra-pahklestale. Üksikutes kasvukohtades võib mõnel aastal nakatuda karusmarja-jahukastesse.

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid