Naat ... nõges ... võilill? Peenrasse? Ja kohe kööki!
Tiina Tammet
Lisaks kevadisele nõgesesupile, -kotlettidele ja verd puhastavale teele saab nõgest suvel kasutada ka taimi toitva kääritise tegemiseks. | Shutterstock

Umbrohtude kasvatamine pole naljaasi. Need väega taimed on aednikule paras proovikivi.

Salativõilille seemneid võib poest isegi leida. Eesti inimese ajab see tavaliselt naerma, sest enamasti on vaja neid väga hea ellujäämis- ja levimisvõimega taimi pigem vaos hoida ja tõrjuda. Meie korjame võililli ju kõrvalsaadusena aiaäärtest või põlluservast, mitte ei näe rumalal kombel vaeva nende peenras kasvatamisega. Need on midagi enesestmõistetavat, mis on kogu aeg olemas. Värske rohelise kraami järele janunedes nopime tärkavast loodusest esimesi sirguvaid lehti.

Siiski ei pruugi kõige paremaid ja maitsvamaid umbrohtusid sugugi igalt poolt leida. Niidetavas murus peab end maadligi surudes vastu vaid võilill, teised ei taha tallamist ega tihedat niitmist. Naat, nõges ja võilill kasvavad kõige lopsakamalt toitaineterikkas viljakas parasniiskes pinnases. Eriti armastavad nad lämmastikurohkust, teadaolevalt kasvavad vanal sõnnikuhunnikul ju kõige rammusamad nõgesed, naadid ja võililled.
Tegelikult ei ole ka nende taimede kultiveerimises midagi imelikku. Liigne tsivilisatsioon või soe kliima ei luba väga paljudes maailma kohtades nendel taimedel sugugi kasvada. Meil on siin selles osas veel kõik hästi.
Kui tahta, et need tegelikult ju väga kasulike omadustega taimed aias kasvaksid, siis tuleks nendega ka pisut tegeleda.

 

Võilill
 

Harilikule võilillele Taraxacum officinale lisaks kasvab palju väga väikeste erinevustega liike ja alamliike. Mitmeaastane taim kasvatab sügavale ulatuvale juurele laiutava leheroseti. Taim sisaldab piimmahla. Lehed on üsna mõrkjad, seetõttu kasutatakse salatites vaid väga noori lehti. Külma mittekartev taim kasvab ka soojal talvel tasahilju edasi ning üllatab meid sügiselgi puhtaks rohitud peenramaal ebameeldiva külalisena. Siit tulevadki põhjused, miks võiks salativõilille peenras või kasvuhoones kasvatada. Teda saab külvata näiteks septembris, kui suvised tomatitaimed on juba välja visatud. Külma ta ju ei karda.

Jahedas ruumis, heas ja parasniiskes mullas saab kevadel niimoodi varakult salatirohelist. Kasvuhoonetingimustes kasvanud noorte taimede lehed on õrnemad ning taimed pole enne õitsemaminekut nii kibedad. Siis, kui muud kultuurid uuesti kasvuhoonesse istutatakse, võib võililled välja tõmmata.
Võilillest saab kasu ninast sabani, ehk kogu taim on söödav. Võilillejuurikat on tarvitatud supiaedviljana, kuivatatuna on temast tehtud kuumi jooke, rääkimata võililleõitest valmistatud siirupist ja veinist.

 

Kõrvenõges
 

Kõrvenõgest Urtica dioica on seemnest pagana raske kasvatada. Ega tema ümberistutamine ka väga hästi õnnestuda taha. Aga kui hästi läheb, on üks nõgesepõõsas aias väga kasulik taim.

Selleks et nõges köögis ei kõrvetaks, tuleb korjatud võrsed keeva veega üle valada. Lisaks kevadisele nõgesesupile, -kotlettidele ja verd puhastavale teele saab nõgest suvel kasutada ka taimi toitva kääritise tegemiseks. Selle lahusega pritsides turgutame köögivilju ning aitame ka mõningaid kahjureid eemal hoida, näiteks kui lisame kääritisesegusse ka varemerohtu ja küüslauku.
Nõgese enne õitsemist tagasilõikamine sunnib teda uusi varsi kasvatama. Ja nii saab teda ka talviseks varuks kuivatada.

 

Naadi varesejalad
 

Harilik naat Aegopodium podagraria on üsna visa taim ja heades tingimustes salakaval, kiire levija. Kõige hõrgum söödav osa ilmub temast kevadel, mil „varesejalgadeks” kutsutud noored lehed alles lahti sirutuvad. Tegelikult on ilusad ja lõhnavad ka naadi sarikõisikud.

Aedviljapeenrasse mina teda ei istutaks, sest taime hõredad lehed ja agressiivne iseloom ei ole väga atraktiivsed. Kui aga leidub sobiv poolvarjuline looduslikum puudealune koht ja on tolerantne suhtumine, siis miks mitte lasta seal laigukesel naadivaibal kasvada.
Dekoratiivse vormina on levinud kirjude lehtedega naat ’Variegatum’, kes nii jõuline laialitrügija ei ole, kuid moodustab siiski õhulise kirju pinnakatte.
Nõges, naat ja võilill kasvavad meelsasti lämmastikurikkal pinnasel. Nad kõik talletavad mullas liigselt leiduvaid nitraate. Seetõttu ei ole mõistlik söögiks tarvitada lämmastikuliias (näiteks sõnnikuhunnikul) kasvanud liiglopsakaid taimi.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid