Naturaalsed materjalid, ajatus ja kestvus

Tiina Lang
Külmades toonides villane vaip ja sametine diivan mõjuvad kokkuvõttes siiski soojalt. | Tootja

Kardinad ja vaibad loovad hubasust, kuid neid ei pea kodus olema põhimõttel mida rohkem, seda uhkem. Väärtustada võiks naturaalsust, unikaalsust ja kestvust.

„Kardinad peaksid kestma keskeltläbi kümme aastat, kuigi igal aastal esitletakse erinevaid trende, mis korduvad. Praegu võib täheldada 1920–1930. aastate art déco’likku luksust, kus on mustad jooned, geomeetria … Moes on sinised ja rohelised toonid, järgmisel aastal valitseb kõige igavam (karu)pruun, mille puhul oleneb palju kardinamaterjalist ja sellest, kuidas seda välja mängida,” sõnab Disain Degisto kardinadisainer Ülle Saatmäe.
Tema soovitab meie põhjamaistes kodudes kasutada eluruumides heledamaid ja magamistoas tumedamaid ning lastetoas pigem rahulikke toone, sest seal on palju muid värvilisi esemeid. Lastetoas on oluline lihtsus ja turvalisus, et laps ennast kardinate või ruloode küljes rippuvate kettide, nööride või muu sellisega ei vigastaks.

Kõige ilusam on naturaalne ja lihtne kardin. Väga mõnusad on erineva paksusega villase-linase, siidi-villa ning siidi-lina segu kardinakangad. „Kardinaid ei pea olema kodus kolm kihti: ruloo, tüll ja külgkardinad. Arvestada tuleks ilmakaartega. Kodus tööd tehes võiks eredat päikesevalgust varjutada poolläbipaistev kangas või ruloo. Põhimõte olgu pigem see, et mida vähem, seda parem. Kardinaid ei pea igale poole panema, mõni aken võib ilma olla ilusamgi,” leiab Ülle Saatmäe, jagades järgnevalt soovitusi, milliseid kangaid valida.

Heli summutavad kangad. Heli summutab küll igasugune pehme materjal, kuid siiski on osal kangastel, isegi õhukestel, helisummutuse klassid välja mõõdetud. Niidid kangas kulgevad risti-rästi, tagasipeegelduv heli lahkub kangast erineva suuna all. Samas vaigistab õuest tuppa kostvat tänavamüra hästi ka sametkangas. Seetõttu soovitan pigem mõnusamaid ja pehmemaid tundeid loovaid tekstiile.

Tulekindlad kangad on valmistatud sünteetilisest materjalist, sulavad ja ajavad ohtralt suitsu välja, aga leegid ei levi laiali. Kangana on see materjal üsna tuim. Kui kodus ei põletata palju küünlaid ega ole lemmikloomi, kes neid võiks ümber ajada, siis ma seda materjali koju ei valiks. Pigem kasutaksin rippuvate asemel tehnilisemaid kardinad. Koduloomade olemasolu korral peaks vaatama, et kardinakangast ei tuleks kergesti niidid välja.

Pimendavatest kangastest on täispimendavad (black out) kangad, kust valgus läbi ei kuma. Nende välimus on veidi vakstulik, mistõttu võiks neid kasutada voodrina.

Poolpimendava (dimout) materjali must kiud on kootud kolmes kihis teiste kiudude vahele. Selle puhul on väga tähtis, kuidas kardin on üles pandud.

Pimendavaid kangaid võiks üldse kasutada alumise kihina, mille peal on teine materjal. Kahekihiline kardin summutab paremini ka igasugust heli.

Valgust peegeldavates kangastes on alumiiniumikiht, mis peegeldab osa soojast välja tagasi, osa jääb aga akna ja materjali vahelisse ruumi. Võib kasutada kardina voodrina.

 

Kardinate pikkus
 

Natuke põrandast eemal asuvad kardinad mõjuvad kenana. Ka otsapidi maas on need ilusad, ent vajavad ruumis distantsi ja määrduvad kergemini. Venivast, linasest või kortsulisest materjalist tekstiilid peaksidki natukene maad puudutama, et need kaunilt langeksid. Mõelda võiks oma koristusharjumustele, koduloomadele ja lastele, et keegi kardinatele ei takerduks.

 

Kardinapuud ja paigaldus
 

Kardinapuu ei tohiks olla liiga madalal, vaid peaks andma ruumile kõrgust juurde, kulgema üsna lae lähedalt. Akna ja lae vahe võiks üldjoontes jagada kolmeks ja kardinapuu kolmandiku peale sättida. Või jookseb kardinapuu ruumis kokku mõne muu joonega, näiteks kapipinna või liistudega.

Valikus on palju erinevast metallist ja puidust, eri värvi ja vormiga kardinapuid. On ühest kohast kinnitatud eritellimusel valmivad kardinapuud, mille sisse pingutatakse end ise sirgeks ajav tross. See võimaldab üle ruumi tõmmata näiteks viie meetri pikkuse toru, mis püsib pinge tõttu sirge.

Võib olla ümmargune puu, mille siinid lasevad laia pinda katva materjali ühte äärde kokku lükata. Vahele ei jää kronsteine, millest kardin üle ei liigu. Valima peab kardinapuu, mis võimaldab kardinat meelepäraselt liigutada.

Nutihuvilised saavad mootoriga siinidel kardinate liikumist juhtida nutitelefonist, arvestades näiteks kas soojust või aega. Vahel asuvad kardinapuud liiga kõrgel või ei saa inimene puude tõttu kardinaid ise kinni ja lahti tõmmata. Kui juhtmeid pole seina veetud, siis asenduseks on patareitoitel akumehhanismid, mida saab puldist juhtida. Siis ei ripu kardinate juures ka ketti, mis võib avatud akna vahele jääda.

Magnetkinnitused on moodsad, ei meenuta Türgi telgi kaunistusi. Näiteks metallist magnetplaadiga naharibad või suur (poolkumer) metallist nööp võimaldavad kardina ühte nurka panna. Metallist hoidikud on otstarbekad terrassiuste juures, et kardin välja ei lehviks.
 

Käsitöövaip kestab aastakümneid

 

„Vaip organiseerib kodus elutsoonid, näiteks avatud köögiga eluruumis söögi- ja puhkeala. See peab „kaasa rääkima” elustiili ja mööbliga, mis on ruumi kavandatud. Sellest lähtuvalt valitakse ka interjööri sobiv vaip. Arvestama peab, kas kodus on koerad ja kassid, kelle küüned võivad vaibalõngu välja kiskuda, või on peres väikesed lapsed,” selgitab vaibakunstnik Elna Kaasik, täheldades, et aina enam soovitakse disainvaipa, mida ei vahetata moe muutudes, vaid mis on jääva väärtusega.

Omal ajal tegi ihaldatud vaipu ja kardinaid kunstikombinaat Ars. Nüüd soovivad noored sarnaseid tooteid, nagu olid nende vanematel, sest need olid ilusad. Kunstnike kavandatud vaibad ongi unikaalsed, disainitud interjööri mõõte arvestades ning kestavad aastakümneid.”

Elna Kaasik kirjeldab nüüd täpsemalt, millises tehnikas vaipu on võimalik valida.

Põimevaip on pildiline vaip, mida kootakse ruudujoonise järgi. Traditsiooniline põimevaip on geomeetrilise kavandiga. Värviüleminekute ja sulatamistega põrandavaip meenutab aga seinavaipa, kuigi selle tihedus ja koelõnga jämedus on erinev. Mina kavandan maalilisi põrandavaipu, Peeter Kuutma klassikalisi põimevaipu. Need peavad vastu aastakümneid, ka siis, kui peres on lemmikloomad ja väikesed lapsed. Villane tõrjub mustust. Kui plekid kiiresti enne kuivamist eemaldada, siis kestavad need vaibad mitu põlvkonda.

Raanutehnikas vaibad on kahepoolselt kasutatavad nagu põimevaibadki. Mõlemalt poolt ühesugused, hästi tugevad ja paksud, ei lähe põrandal kortsu. Labane kude jookseb põhjaks, mille vahele põimub üle nelja lõnga jäme koelõngasegu, muutes vaiba tõeliselt tugevaks. Olen raanut paarkümmend aastat ateljee uksematiks kasutanud ja pesumasinas villaprogrammiga pesnud.

Kaltsuvaibad sobivad esikusse, kööki või magamistuppa voodi ette. Mina näiteks kasutan topeltlõime, mis annab tugevuse ja võimaluse lõimede vahele sõlmida koelõnga jätkamised. Vaiba algus- ja lõpuserva koon peenema lõngaga 5 cm riba, mis on rulliks õmmeldud. Sõlmitud narmad lõikan paari sentimeetri pikkuseks ja peidan otsarulli sisse. Selline viimistlus ei hakka nurkadest harunema, kuna pole lahtisi narmaid, mille sõlmed läbi kuluvad. Vaipa võib ka kloppida.

Poodides müüdavad kaltsuvaibad lagunevad kiiresti nurkadest, sest otstes on lihtsalt sõlmed. Need on ka ühekordsest lõimest, mistõttu vaip ei saagi kaua kesta, kui seda pidevalt kasutatakse.

Rüiuvaip on uuesti avastatud ja trendikas. Kogub küll endasse tolmu ja samal ajal ka levitab seda, sest lõngad on pealt lahti lõigatud. Käsitööna tehtud rüiuvaip on pigem aksessuaar, elutoapõrandale laotada ma seda ei soovita. Sobilikum on käsitaftingvaip, kus saab kavandada erinevat narmapikkust ja jämedust. Tööstuslikult toodetud vaibad on töödeldud spetsiaalse mustust tõrjuva vahendiga.

Tööstuslikest vaipadest soovitan Eesti ettevõtete Narma ja Valley omi. Need on professionaalsete vaibadisainerite loodud, kvaliteetsed ja vastupidavad, lihtne puhastada. Narma toodangut kavandab disainer Monika Järg, valik on rikkalik. Hinnatud on uus, kahepoolselt kasutatav SmartWeave-tehnika. Valley disainer on Heleri-Alexandra Sits- Tamme, nende käsitaftingtehnikas villavaipu kootakse ka erikujulisena.

Mitmete disaineritega teeb koostööd vaibafirma Tekero, kust saab tellida unikaalse vaiba. Ise olen Tekerole kavandanud vaiba Tatami, mis koosneb villa ja viskoossiidi triipudest ning on valmistatud Portugalis.

Kirju ornamentikaga vaip võiks olla interjööris pilgupüüdja, mille kõrval teised vaibad on tagasihoidlikumad, kuid kõik oleneb kontseptsioonist. Sobib 1970.–1980. aastate retrointerjööri või kunstiteoseks funkmajja! Praegu on taas trendikad vabalt voolavad vormid ja rikkalikkus, kus võiks kasutada idamaise ornamentikaga vaipa.

Sarnased artiklid