Nipid, kuidas pügada leht- ja okaspuuhekke

Maris Paalvelt
Kui tahetakse ilusat tihedat hekki saada, lõigatakse lehtpuuhekki üldiselt iga 10 cm tagant. | Shutterstock

Kui sa jõuad suve jooksul üks kord hekke pügada, tee seda augustikuus. Lehtpuuhekkide trimmimine võta ette kuu algul ja okaspuud kuu lõpul.

Hekkide pügamise vajadus oleneb hekiks kasvatatud taime liigist ja sellest, mida lõpptulemusena näha soovitakse. Suures plaanis võib jagada hekid lehtpuu- ja okaspuuhekkideks.

 

Okaspuuhekid
 

Enamlevinud okaspuuhekiks istutatakse elupuud. Eeinevad sordid vajavad erineva tugevusega lõikamist.

’Brabant’

Kõige levinum hekitaim on meil elupuusort ’Brabant’, kelle aastane kasv võib olla kuni 40 cm. Kuigi taim kasvab väga kiiresti, ei saa head ja tihedat hekki siiski ilma pügamata.

Kvaliteetne istik on tihe ja mitmeharuline, see on juba puukoolis saanud igal aastal korralikku pügamist, nii et aastast juurdekasvu on jäänud talle järele vaid 20 cm. ’Brabandist’ hekki tuleks kindlasti kohe istutusaastal hakata edasi pügama, ka tipust. Kui me seda ei tee, jääb istutatud taime tiheduse ja hiljem juba oma uuel kasvukohal oleva taime tiheduse vahele märgatav vahe. Asjatundlik silm tunneb selle kohe ära. Nii et kevadel istutatud hekki võiks suvel kohe juba nii külgedelt kui kindlasti ka tipust tagasi pügada.

Äärmiselt tiheda müüri saab siis, kui pügada mitu korda suve jooksul.

’Smaragd’

Teise enam levinud elupuusordi ’Smaragd’ aastane juurdekasv on 10–15 cm või heal kasvuaastal veidi enam. Sellest sordist istutatud hekki võib kõrgusest pügama hakata alles siis, kui ta on kasvuga saavutanud soovitud heki kõrguse. Külgedelt tuleks seda sorti pügada vastavalt vajadusele või seda üldse mitte teha.

 

Kuusk, kadakas ja jugapuu
 

Kuusehekki võib pügada kas kevadel või sügisel, kui ei ole veel püsivaid miinuskraade. Kui igal aastal ei ole mahti kuusehekki pügada, ei juhtu sellest ka veel suurt midagi. Kui aga pügamine jääb vahele mitmeid aastaid, siis on see juba kurjast: ühtlast hekki nii ei saa.

Pügatud hekke saab ka kadakast. Vajaduse korral tuleb pügada ikka pealt ja külgedelt. Oskuslikult pügatud kadakate oksad on tugevad ega murdu lume raskuse all. Pügamist on hea ette võtta suve lõpupoolest alates, kui noor võrse on juba piisavalt kasvanud.

Paljud on istutanud jugapuuhekke. Eks jugapuu olegi ideaalne varjulise koha hekitaim. Jugapuuga on asi äärmiselt lihtne. Kuna temal hakkavad kasvama kõik uinuvad pungad, võib teda pügada nii palju kui tahes. Pole vaja karta julgeid, tugevaid tagasilõikeid. Peagi on uued kasvud tüügastest nina välja pistnud ja hekk on taas roheline. Pügada tuleb jugapuud kas kevadel või sügisel. Temast saab kergelt kujundada mitmesuguse kujuga geomeetrilisi hekke.

 

Lehtpuuhekid
 

Kui tahetakse ilusat tihedat hekki saada, lõigatakse lehtpuuhekki üldiselt iga 10 cm tagant. Ajaliselt tehakse seda enamasti siis, kui aastane kasv on juba nii palju toimunud, et pärast lõikamist jääb veel 10 cm jagu kasvu järele. Lõigatakse enamasti juulis või augustis. Sellise lõikamisega saab lõikekohast uus võrse veel kasvama hakata. Kui tahtmist, võib ka mitu korda hooaja jooksul pügada, siis saab tihedama heki.

Liigiti on siin muidugi ka erinevusi. Kui hekk on õitsevatest põõsastest, kelle õiteilu (mis on küll pügatud heki puhul tagasihoidlikum) tahetakse nautida, peaks pügama pärast õitsemist. Kui põõsad õitsevad teise aasta võrsetel, jõuavad need sügiseni piisavalt kasvada, et õiteilu oleks ka tuleval aastal. Siia kuuluvad näiteks sirelite, mitmete enelate (tuhkur enelas ’Grefsheim’, nipponi enelas ’Snowmound’) hekid. Vabakujulised põõsad õitsevad paremini, kuid nemadki vajavad hoolduslõikust.

 

Alusta kujundamist esimesel aastal
 

Lehtpuude lõikamisega peaks alustama samuti istutusaastal. Kui on istutatud korralikult pügatud kvaliteetistikud, siis iga järgnev lõikus tehakse jälle 10 cm kõrgemalt. Kui on istutatud  paljasjuursed, n-ö harunemata vitsad, tuleks need kohe korralikult 10 cm kõrgemalt harunemiskohast tagasi lõigata. Sellisel juhul tagame, et hekk ei jää alt tühjaks.

Hekki lõigates peaks kindlasti arvestama, et see kasvaks võimalikult kitsas ja meil oleks võimalik ka kõrget hekki hõlpsasti pügada. Kui hekk on veel madal ja saab lõigata ilma redelita, siis ei pruugi tähelegi panna, et laiust peab märksa rohkem piirama. Kui aga hekk on juba paari meetri kõrgune, siis on laia heki pügamine päris raske ettevõtmine.

Heki pügamisel võiks järgida samuti vana levinud tõde: proovida hekk hoida veidi koonusjas, ülalt ahenev – see takistab alumiste okste pimedasse jäämist.

 

Heki noorendamine
 

Alati on probleemiks olnud, mida teha vanade hõredate, ebasoovitavalt laiade lehtpuuhekkidega. Lehtpuuhekid on juba kord sellised, mida peab aastakümnete tagant noorendama. Sellisel juhul lõigatakse hekk 10–20 cm peale „maani maha” ja kasvatatakse uus hekk. Kindlasti tuleb lõikus teha võimalikult madalalt, mitte 40 või enama sentimeetri kõrguselt, sest siis ei saaks me ikkagi alt tihedat hekki. Tõsi, mõned aastad pärast lõikust meil kaitset pakkuv hekk puudub. Siis võib ajutiselt aia ette paigutada pilliroo- või bambusmatid, mis peavad kindlasti nii kaua vastu, kuni uus hekk on kasvanud parajalt kõrgeks.