Nippe hernekasvatajale. Millised hernesordid mulda pista?

Kaja Kurg
Pane korraga maha mitu eri ajal valmivat sorti. Nii naudid suvel pikalt herneid. | Shutterstock

Põhiliselt kasvatatakse aedades poetisherne sorte, aga suvise gurmee jaoks tasub külvata ka suhkruherneid, mille noored õrnad kaunad viivad pärast hautamist ja võis pruunistamist keele alla.

Kui peres on lapsed, ei saa läbi ilma hernepeenrata – need rohelised magusad terakesed meelitavad neid lausa magnetina ligi. Aga eks suurematelegi meeldib aias askeldades astuda aeg-ajalt hernerea juurde maiustama.

Söögihernel (Pisum sativum ssp. sativum var. sativum) on kaks teisendit: poetisherned, millel süüakse seemneid ehk herneteri, ja suhkruherned, mis pakuvad söögiks noori väljaarenemata seemnetega kaunu. Suhkruherneid kutsutakse ka lesthernesteks, sest noored kaunad on õhukesed ja sageli laiad.

Põhiliselt kasvatatakse aedades poetisherne sorte, aga suvise gurmee jaoks tasub külvata ka suhkruherneid, mille noored õrnad kaunad viivad pärast hautamist ja võis pruunistamist keele alla. Neid saab ka marineerida, panna sügavkülma ning isegi kuivatada. Toorelt süües ei pruugi suhkruherne kaunad kõiki vaimustada. Seemned valmivad suhkruherne kaunas aeglaselt, neid on vähe ja nad on väikesed. Nende valmimist pole mõtet ootama jääda.
 

Nippe kasvatajale
 

* Hernest saab külvata varakult, sest ta hakkab idanema juba siis, kui mullas on 5–8 °C sooja. Tõusmed elavad üle kuni −5 ºC öökülma.

* Ussitanud herneste vältimiseks on kaval külvata hoopis juuni lõpus, sest siis ei lange hernemähkuri munemisaeg kokku kaunade kasvu algusega (kahjuri vastsed ongi need „ussikesed”, kes herneteri uuristavad).

* Pea kinni viljavaheldusest ja ära külva hernest sinna, kus eelmisel aastal kasvasid liblikõielised: herned, aed- ja põldoad.

* Hernes ei talu varjulist kasvukohta.

* Happeline muld ei sobi, sest see pärsib hernejuurtel elavate mügarbakterite tegevust.

* Tärkamise kiirendamiseks, et hoida soojust ja niiskust, kata külv kattelooriga. See kaitseb ka lindude eest, kes peavad tõusmeid ussikesteks, millega kõhtu täita.

* Madalad sordid on mugavad, sest neid ei pea toestama. Ka poollehetuid sorte saab kasvatada tugedeta, sest neil on rohkem köitraagusid, millega saavad üksteise külge kinnituda. Kõrged sordid tasuvad toestamisele kulunud vaeva aga hulga suurema saagiga.

* Kasvu algul hoia muld parajalt niiske ja kobe. Taimi võid rohida ja mullata kuni õitsemiseni, hilisem juurte häirimine vähendab saaki.

* Liigne lämmastik suurendab vegetatiivset kasvu ja saagi algus hilineb. Lämmastikuga varustab hernetaim end ise tänu mügarbakteritele.

* Põud halvendab herneterade maitset ning saagiaeg lõpeb väga kiiresti, sellepärast kasta peenart kuival ajal nädalas üks-kaks korda põhjalikult.

* Poetisherne kaun on tarbimisvalmis siis, kui see on veel heleroheline, aga juba hästi täitunud ja terad on tihedalt üksteise kõrval. Kahvatu ja matt kaun on üle küpsenud, terad on jahused ja maitsetud.

* Suhkruherne kaunad kasuta kohe ära, sest need kuivavad kergesti. Säilitamiseks paki toidukilesse ja hoia jahedas (0 °C).


Eelista eestimaiseid
 

Kodumaised sordid on aretatud meie kliimas kasvatamiseks, valmivad varakult ning on haiguskindlad. Jõgeval on aretatud kuus söögiherne sorti.

’Valma’. Varajane, saaki hakkab saama 40–45 päeva pärast tärkamist. Kõrgus 35–55 cm.

’Virges’. Varajane, herneid saab maitsta 43–50 päeva pärast tärkamist. Kõrgus 60–80 cm. Uus sort, sordilehel aastast 2015.

’Erme’. Keskvarajane, kasvuaeg 46–57 päeva. Kõrgus 60–95 cm.

’Aamisepp’. Keskvarajane, kasvuaeg 50–57 päeva. Kõrgus 100–140 cm, kaunu korjates ei pea kummarduma. Peetakse kõige maitsvamaks Eesti sordiks.

’Herko’. Keskvalmiv, kasvuaeg 54–65 päeva. Kõrgus 65–100 cm. Hea turusort, sest kaunad saavutavad tehnilise küpsuse üheaegselt ning on hästi täitunud.

’Looming’. Keskvalmiv, kasvuaeg 60–70 päeva. Kõrgus 50–60 cm. Väga saagikas ja maitsev.


Hernekonveier
 

Pane korraga maha mitu eri ajal valmivat sorti. Nii külvad vaid korra, aga hernest aina tuleb ja kokku on saagiaeg pikem. Eesti sortidest näiteks need: ’Valma’ (kõige varasem), ’Virges’ (varane), ’Aamisepp’ (keskvarane), ’Looming’ (saagiaeg algab kõige hiljem). 

 

 

Artikli märksõnad