Oh seda nina! Hädad ja haigused
Marika Vingissar
Elu jooksul nina kuju muutub, sest aastatega muutub kõhre struktuur. | Shutterstock

Kui nina on kogu aeg kinni ja hingamine käib suu kaudu, tuleb välja selgitada põhjus.

 

Igaüks meist on kogenud seda kehva enesetunnet, mis tekib siis, kui nina on täiesti kinni: suu kuivab, sest hingamine käib suu kaudu; lõhnu ega toidu maitset ei tunne üldse; hääl tuleks nagu tõrre põhjast ja telefonis ei tunne sind keegi ära.

Nina on väga vajalik elund. Peale haistmise on tema ülesanne soojendada, niisutada ja filtreerida õhku, mida sisse hingame.

Mõned mõtlevad, et nina peab ka ilus välja nägema, teised jälle peavad seda kühmu keset nägu ebaesteetiliseks. Ninasid on igasuguseid: suuri, väikseid, kühmuga, sirgeid ja ülespidi otsaga. Elu jooksul nina kuju muutub, sest aastatega areneb ja muutub kõhre struktuur – sellepärast on vanemal inimesel nina enamasti jämedam kui nooruses.

Kuid olgu nina väljast milline tahes, sisemine ehitus on kõigil sama. Talitluse mõttes on välimus oluline selle pärast, et kitsas ja kõrge nina läheb kergesti kinni. Siiski väidavad kõrva-nina-kurguarstid, et teinekord võib väike nina olla seest üllatavalt ruumikas.

 

Karbikud ja koopad
 

Väljapoole avaneb nina sõõrmetesse, sissepoole aga neelu; vahesein jagab nina keskelt pooleks. Lisaks on ninas kolm karbikut: alumine, keskmine ja ülemine, mis kitsendavad ninaõõnt ja suurendavad nina limaskestade pindala.

Vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Vaheseina ja karbikute suurus võib olla individuaalne ja erinev. Mõnel on vahesein pisut viltu, kuid enamasti ei tekita see probleeme. Karbikute limaskestad võivad põletiku või ärrituse tagajärjel tursuda ning siis läheb nina kinni.

Ninal on ka õhuga täidetud ruumid ehk kõrvalkoopad (põsekoopad, otsmikukoopad, kiilluu-urge, eesmised ja tagumised sõelluurakud). Kui tuleb nohu, siis nende limaskestad tursuvad kergesti ning tekitavad raskustunnet põskedes ja otsmikus. Põsekoopad, mis asuvad ninaõõne allosas kahel pool nina, tekitavad paljudele probleeme, eriti kui ründavad viirused. Limaskestad eritavad lima ka tervena – see ongi nende ülesanne –, kuid viirushaigusega tekib nõret palju rohkem.

 

Nohu ja põsekoopapõletik
 

Viirusliku ülemiste hingamisteede haiguse ajal satub eritatav lima kas ninaneelu kaudu makku või nuusatakse see välja. Siin on abiks ripsepiteel ehk limaskestadel olevad ripsmed, mis toimetavad sekreedi hingamisteedest välja. Vahel sellest ei piisa: limaskestad tursuvad, side ninaõõne ja põsekoobaste vahel kaob ning põsekoobastes areneb viiruslik või bakteriaalne põletik. Bakteriaalset põletikku võib kahtlustada siis, kui sümptomid ei leevene ka kümne päevaga. Põsekoopapõletik annab endast märku rõhumistundega põskedes.

Alati aga ei pea olema tegu bakteriaalse põletikuga, vaid raskustunne põskedes võib olla tingitud ka limaskestade tursumisest viirushaiguse tõttu ja möödub mõne päevaga. Seevastu pikalt kestev paks limane nohu, köha ja ülahammaste valutamine viitab põsekoopapõletikule.

Mõnel inimesel on suurem soodumus saada põsekoopapõletik, eriti just suitsetajatel, sest suitsetamine pärsib ripsepiteeli toimimist ja lima väljatoimetamist hingamisteedest.

Põsekoopapõletiku kahtlusega tuleb minna arsti juurde. Seda haigust saab ravida antibiootikumide ja vajaduse korral ka põsekoopa loputustega, mille eesmärk on mäda eemaldamine ja põsekoopa ning ninaõõne vahelise ühenduse avamine.

 

Viltune vahesein ja polüübid
 

Hingamise takistajaks võib olla ka väga viltune vahesein, mis sulgeb ühe ninasõõrme. Selline häire võib olla kaasa sündinud või mõne trauma tagajärg. Nina on habras ja saab kergesti vigastada, sest on etteulatuv elund, millest kolmandik on luu ja ülejäänud pehme kõhr. Just see kaitseb nina murdumise eest, sest annab väljastpoolt tulevale survele järele ega murdu nii kergesti. Nina vaheseina saab korrigeerida operatsiooniga.

Pidevalt kinnise nina põhjuseks võivad olla ka polüübid, mille tekkepõhjused ja -mehhanismid on suures osas veel teadmata.

Kõige sagedamini tekivad polüübid allergilise ja kroonilise nohu tagajärjel. Nina limaskest tursub ja muutub paksuks; moodustuvad limaskesta voldikesed, mis sopistuvad välja ja nii tekivadki polüübid. Põhiliselt saavad polüübid alguse sõelluurakustikust ja põsekoobastest. Kui polüübid on piisavalt suurenenud, sopistuvad need ninaõõnde. Kui polüübid on ummistanud kogu nina, ei ole paiksest ravist enam abi ning need on vaja operatsiooniga eemaldada.

 

Artikli märksõnad