Oma kodu pehmed värvid

Ele Praks
Kadri on oma köögiga väga rahul. | Juta Kübarsepp

Kui hea on unistada kodust, kus lastel oleks ruumi lapsepõlve nautida! Eriti siis, kui siht on silme ees, tunned pere toetust ja saad rõõmustada iga kordamineku üle. See kodu oli konkursi „Kodu kauniks 2017” finalist.

Kadri ja Markko jaoks sai unistuste kodu lugu alguse nii, et nad müüsid oma kahetoalise Tallinna korteri maha, leidsid peatuspaiga Markko vanemate juures ja hakkasid aktiivselt uusarendustel silma peal hoidma.

„Otsisime kodu linnast väljas,” tunnistab Kadri. „Tahtsime, et oleks puhast rohelust ja kindlasti oma hoov, kus lapsed saaksid mängida, oma maasikapeenrad ja muu taoline. Ja et toad oleksid ühel tasapinnal, et oleks igati turvaline. Ka tahtsime lastele päris oma tuba, kus neil oleks pisut enam vaba voli mänguasju laiali pillutada ja ma ei peaks selle pärast nendega kuigi palju pragama.” See viimane mõte oli Kadril kaunikesti kaugele ettevaatav, sest uue kodu otsimise ajal kasvas peres vaid väike Itiliis ning teise lapse ootus oli alles algamas.

Vääriline kodukandidaat leiti päris kiiresti. „Sattusime Raasikule vaatama valmivat majaosa, mis tol hetkel oli vaid valatud vundament. Kõik klappis: paarismaja, neli tuba, mõistlik hind. Ainuke järeleandmine meie jaoks oli alguses kaugena tundunud asukoht,” märgib Kadri. „Kuna ehitajal polnud viimistluse standardpaketti, siis saime ka sisustuses kõiges kaasa rääkida,” lisab Kadri veel ühe tema jaoks sümpaatse nüansi, mis unistustele ruumi jättis ja neid Raasiku poole kallutas.

Nüüd läks noorel perel meeldivalt kiireks, sest ostuleping sai sõlmitud oktoobris ja detsembriks pidi kõik juba valmis olema. Peatuspaik vanavanemate juures osutus vägagi praktiliseks, sest pea igal õhtul pärast tööd tuli Kadril ja Markkol käia ehituspoodides siseviimistlusmaterjali valimas – armastavad lapsehoidjad kulusid väikesele Itiliisile marjaks ära.

 

Sobitades uut vanaga
 

Sisustamisest rääkides osutab Kadri söögilaua poole: „Meil olid algatuseks olemas 1950-ndatest pärit toolid.” Juba mõni aasta varem oli Kadri toolid ise vanast lakist puhastanud, mööblivahaga uueks tooninud ja katnud ägeda vanaroosa mööblikangaga. Hoolega renoveeritud toolid sattusid nüüd valmiva kodu värvide valikul peadirigendi rolli: toolikanga meeldivast hallikasroosast said alguse kõik uue kodu toonivalikud. „Kõik toimus väga kiiresti. Kiiresti pidime värvid valima, iga päev tuli poes käia, midagi ehitajaga kooskõlastada ja järgmine sisustusotsus teha.” Vahel juhtub, et kiired valikud ongi kõige õigemad.

„Mulle lihtsalt meeldib hall,” jääb Kadri leebelt tagasihoidlikuks, kui nende kodu õnnestunud pastelseid varjundeid kiidetakse. Kogenud sisustajad teavad, et Kadri ja Markko köögi-elutoa seinavärv on sedasorti raske toon, mis võib kergesti pettumuse valmistada – seinal liiga lillaks või liiga roosaks või siis hoopis liiga beežikaks osutuda. Aga Kadril ja Markkol on seinatoon ülihästi õnnestunud. „Meil ei olnud aega isegi pisukest proovivärvimist teha. Aitas ehituspoe sisekujundaja, kes minu kaasa võetud inspiratsioonipildi järgi oskas määrata täpselt õige värvitooni,” kiidab Kadri.

Kiidusõnu jätkub tal ka köögitootjale. Siinsamas Raasikul asuv Knolle valmistas neile köögi just nii kiiresti ja kvaliteetselt, nagu vaja, ning just sellise, nagu soovitud: „Nende hinna-kvaliteedi suhe on hästi paigas ja jäime väga rahule!”

 

Sõbralik tervik
 

Teine lastetuba sai sisustatud võimalikult neutraalsena, sest polnud veel teada, kes täpselt sünnib ja mis talle tulevikus meeldida võiks. Siin ei ole mustal-valgel ja hallil mingeid lisavarjundeid.

Seevastu Itiliis, kes meie külaskäigu hetkel on parajasti lasteaias, sai oma ruumi sisustamisel juba paar sõna sekka öelda. Tema päikeselise toa seinu kaunistavad heledavärviliste lillede ja linnukestega kleebised, mida on lihtne soovi korral tulevikus ka eemaldada. Väikesele tüdrukule kohaselt on Itiliisi soojades pastelltoonides toal roosa juhtmega roosa rippvalgusti. Veidikene roosat jagub ka nukumaja juurde, mängunurka ja hallile vaibale ning rohkem tõepoolest polegi vaja.

Ka koer Millile näib uhke nukumajaga tuba hästi meeldivat. „Itiliis mängibki vaheldumisi nukkude ja koeraga,” naerab ema. „Kleiti pole ta küll koerale selga pannud, aga ... Kui Millile miski tõesti ei meeldi, siis ta annab urinaga märku, aga muidu on ta väga sõbralik.” Seda sõbralikkust ja mänguhuvi kinnitab ka Milli ise, tuues külalistele näha oma piiksuva kummilooma, saalides heatahtlikult meie jalgade ümber ja tekitades naturaalsel parketil kaunikõlalist küüneklõbinat.

 

Köögis lõhnab meeldivalt
 

„Kui külalised käivad, siis teen tavaliselt soolaseid pirukaid: panen jahu, külma või ja vett köögikombaini ning ongi põhi valmis,” ütleb Kadri lahkelt, kui kiidame tema hõrku kitsejuustupirukat.

Sega purustatud küpsised sulatatud võiga ja suru lahtikäiva tordivormi põhjale, pane külma. Keeda kinnist kondenspiimapurki kaks tundi kaanega kaetud potis. Jahuta pisut ja vala karamellistunud kondenspiim külmikust võetud põhjale. Silu lusikaga tasaseks. Seda kõike võid teha eelmisel õhtul. Järgmisel päeval lao koogi peale lahkelt banaani. Enne serveerimist kata kook vahukoorega ja raputa kõige peale purustatud soolapähkleid.

„Oleme jõudnud unistuse täitumiseni,” ütleb Kadri. Nüüdseks on selgunud, et esialgu kaugena tundunud asukohtki ei ole perele tegelikult probleem, Raasikult jõuab linna tööle sellesama kahekümne minutiga mis varemgi.

 

Kadri ja Markko kolm sisustusvihjet:

Tekstiilid – H&M ja Hemtex on meie kaks soosikut.

Mööbel – Ikea (Facebookist leitud Kaspar & Kaubik toob Ikea mööbli kohale Vilniusest), ka Furgneri mööblipood on meie lemmik.

Valgustid – kõik valgustid on ehituspoodidest: K-Rautast, Ehituse ABC-st, Bauhausist.

Artikli märksõnad