Õunapuu hoolduse aastaring. Mida pead erinevatel aastaaegadel oma õunapuu heaks tegema?
Kaja Kurg
Eneli Käger
Pärast jaanipäeva kuni juuli lõpuni võib puid uuesti lõigata. | Shutterstock

Vajalikud tööd erinevatel aastaaegadel, et õunapuu püsiks hea tervise juures ja kasvataks ilusaid õunu.

KEVAD

Lõikama võid hakata siis, kui päeval on juba väikesed plusskraadid ja öösel pole külma rohkem kui −10 °C. Eemalda surnud ja haiged oksad ning lõika võra hõredaks, et õhk liiguks ja valgus jõuaks valmivate viljadeni.

Suuremad lõikehaavad (läbimõõt üle 5 cm) kata kvaliteetse haavapeitsiga, see on elastne ja mängib kaasa puidu külmumisega.
Lõigata võib seni, kuni pungad hakkavad avanema. Seni, kuni lehed kasvavad ja saavutavad lõpliku suuruse (umbes jaanipäevaks), ära puud häiri. Seejärel võid uuesti lõigata.

Tugeva noorenduslõikuse jaoks märgista (nt värviliste lintidega) raagus puul ära need oksad, mis on plaanis eemaldada. Lõika suvel, sest siis paranevad haavad kergemini. Kui märgistusi poleks, siis ei näeks lehtede vahelt, mida lõigata. Tugevam lõikus jaga ära kolme aasta peale, et puu ei saaks korraga liiga palju haiget.

Paljasjuurseid istikuid võib istutada pungade puhkemiseni. Alusta kohe, kui maa on üles sulanud. Kui paljasjuursel istikul on pungad juba avanenud, pead teda pärast istutamist väga ohtralt kastma, sest lehtede kasvamise ajal vajab puu kõige rohkem vett. Nõuistikuid võib istutada kogu suve jooksul.

Kuival kevadel kasta istutatud puid hoolega.

Väetamiseks kasuta pikatoimelist väetist, mida peab andma vaid korra aastas. Lõppkokkuvõttes tuleb see odavam kui kasutada mitu korda lühema mõjuga väetist. Mahedalt kasvatades väeta komposti, kanakaka, mereadru või kõdusõnnikuga.

Anna väetis kohe, kui maapind on sulanud. See lahustub ja muutub juurtele omastatavaks alles paari-kolme nädala pärast. Tee võra piirile kangi abil augud (sügavus 10–15 cm) ja puista väetis sinna. Jaga soovitatud väetisekogus aukude vahel võrdselt ära.

Noort puud väeta pärast istutamist kindlasti kolm esimest aastat, vanemat puud võid väetada viie aasta tagant.
Viimane hetk on väetada, kui puu hakkab liigseid õunahakatisi alla viskama.

Taimekaitse
Pritsimised

Esimene kord pritsi enne pungade puhkemist, kui need on paisunud (muutunud hõbedaseks). See hävitab talvitunud haigustekitajad (kärntõbi, puuviljamädanik), talveunest ärganud kahjurid ja nende munad, samuti pidurdab samblike levikut. Näiteks võitlust lehetäidega on just praegu õige aeg alustada, sest emased munesid sügisel pungasoomuste vahele munad, millest koorunud põlvkond hakkab nüüd pidurdamatult neitsissigimise teel paljunema.

Pritsi nii, et puud tilguvad, töötle ka tüved ja võraalune maapind. Looduslikest vahenditest sobivad raud- ja vasksulfaat, roheline jm looduslik seep, Neko, Neemazal, taimeleotised (nt kõrvenõges, põldosi, koirohi, soolikarohi). Vahendid toimivad siis, kui õhusooja on vähemalt 5 °C.

Tavakasutajale lubatud kemikaalid on kirjas põllumajandusameti kodulehel taimekaitsevahendite registris. Kasuta üheaegselt nii kahjureid kui haigusi tõrjuvat vahendit. Kasutusjuhendis on täpselt kirjas, mitu korda ja millise vahega pritsida.
Teine kord pritsi siis, kui lehepungad on avanenud ja õiepungad eraldunud, kuid mitte veel värvunud.
Kolmas kord: õiepungad on värvunud ja esimesed avanenud. Pritsi varahommikul või õhtul hilja, kui õitel pole mesilasi.

Õitsemise ajal pane välja feromoonpüünised õunamähkuri, õunakoi ja õunapuu-võrgendikoi isaste väljapüüdmiseks. Feromoonpüünis on kahjurite hulga testimiseks: kui lõksu jääb üle viie isasliblika, tuleb panna lisapüüniseid või hakata pritsima.
Korja ära võrgendikoi ussipesad või uha need maha terava veejoaga.
Õunapuu-õielõikaja arvukust saad vähendada, kui raputad puud või oksi enne õitsemist varahommikuti. Enne laota puu alla kile või kangas.

Pane tüvedele umbes meetri kõrgusele liimivööd. Lisaks kahjuritele kleepuvad sinna ka sipelgad, kes käivad lehetäide magusat eritist kogumas ja vastutasuks kaitsevad täisid nende looduslike vaenlaste eest (lepatriinud, kõrvahargid, kiilassilma ja sirelase vastsed jt). Pane liimivööd ka puu tugipostidele.

Säti ümber tüvede samuti ligi meetri kõrgusele püünisvööd (15 cm laiused jõupaberist ribad), mille alla varjuvad ööseks õielõikajad, kärsakad, õunamähkuri röövikud jt kahjurid. Hävita need varahommikul.


SUVI
 

Ilusate suurte õunte saamiseks tasub hiljemalt kuu aega pärast õitsemist harvendada viljahakatisi (läbimõõt sel ajal umbes 1 cm), see soodustab ka uute õiepungade teket. Jäta kobarasse kõige ilusam vili. Harvenda vilju vähemalt nii kõrgelt, kui käsi ulatub.

Eemalda otse üles kasvavad sama aasta kasvud ehk vesivõsud. Pärast jaani on need rohtsed ja neid on lihtne välja murda, vahel piisab näpuga lükkamisest. Hiljem vesivõsud puituvad ja tuleb kasutada oksakääre.

Pärast jaanipäeva kuni juuli lõpuni võib puid uuesti lõigata. Suvisel lõikusel tekib vähem vesivõsusid ning puul on kergem haavu ravida, sest kasvuajal on tal rohkem energiat. Miinuseks on asjaolu, et lehtede tõttu pole võrast ülevaadet ja kui okste vahel tegutseda, kukub maha palju vilju.

Taimekaitse

Vaheta feromoonpüünises välja kapsel, et ligimeelitav lõhn oleks tugevam, vajaduse korral pane uued liimipõhjad. Hoia püüniseid puul augusti lõpuni, sest mõnel aastal on kahjuritel korduslendlusi.
Juuli keskel pane tüvedele uued liimivööd.
Haiguste ja kahjurite leviku piiramiseks korja puude alt ära kõik maha kukkunud viljaalgmed ja õunad.
Korja ära ja hävita võrgendikoi pesad. Kõrgemal olevad pesad lõhu tugeva veejoaga, et linnud pääseksid röövikuid nokkima.

 

SÜGIS
 

Septembri lõpus ja oktoobri esimesel poolel võib istutada paljasjuurseid istikuid. Nõuistikuid saab istutada seni, kuni maa pole veel külmunud ja saab augu kaevata.
Kui lehed on langenud, valgenda kohe tüved ja jämedamad võraharud, et kevadtalvise päikesega ei tekiks koorelõhesid. Lupjamine hoiab eemal ka samblikud, hävitab haigustekitajaid, kahjureid ja nende mune.

Kui talvised sademed pesevad tüvevalgendi maha, tuleb seda uuendada. Osa müügil olevaid valgenduspastasid sisaldab raudsulfaati (see hävitab kahjureid ja haigustekitajaid), osa mitte, viimastele lisa seda ise.
Ümber tüve võib koore kaitsmiseks mässida ka jõupaberit, hõredat riiet, kuuseoksi. Noortele puudele keera ümber tüvespiraalid. Need abivahendid ei lase tüve kallale ka jäneseid ega metskitsi.
Kui tood kuuseoksi mujalt, siis kontrolli, et neil poleks pahkmoodustisi, muidu tood aeda pahktäi.
Loomade rüüste eest pane ümber puude metallist turvavõrgud.
Raagus puult on hea ära naksata ülespoole turritavaid aastakasve.
Hiirte tõrjeks pane välja roosad söötmürgikuubikud.

Taimekaitse

Pane uued liimivööd. Kahjurid liiguvad seni, kuni päeval on üle 10 °C sooja. Kuna paljud talvituvad koorepragudes, saab nad liimivööga enne talvekorterisse jõudmist kinni püüda.
Niiske ilmaga puhasta tüved samblikest ja lahtistest korbatükkidest, mille sees ja all on kahjuritel hea pesitseda. Seda on hea teha tugevast materjalist kareda kindaga.
Haigustekitajate ja kahjurite leviku vähendamiseks riisu võrade alt lehed.
Korja võrast ja maapinnalt kõik mädanenud ja kuivanud viljad, mata need kahe labidalehe sügavusele või põleta. Haigustunnustega lehed riisu kokku ja hävita samuti.
Lõika välja murdunud oksad, et kahjurid ei saaks pragudesse talvituma minna.

 

TALV
 

Kuhja lund noorte, väikeste puude tüvede kaitseks.
Plusskraadidega päeval saab tüvesid valgendada.
Jäneseid ja metskitsi hoiab eemal nende jaoks ebameeldivalt lõhnav peletusvahend (Plantskydd, Trico Garden).
Kui jänesed ja hiired on koort närinud, kata haav võimalikult kiiresti haavamäärdega.
Ümber noorte tüvede talla lumi jalalaba laiuselt kinni, et hiired ei pääseks lume alla koort närima.
Raske sulalumi võib noorte puude alumisi lumes olevaid oksi kaasa rebida. Vabasta oksad ettevaatlikult lumest, murdunud oks lõika ära ja kata haav kohe haavamäärdega.
Toida väikelinde, siis on neid suvel aias palju ja nad aitavad hävitada kahjureid.